Kakskeelse „Eesti statistika aastaraamat. 2013. Statistical - TopicsExpress



          

Kakskeelse „Eesti statistika aastaraamat. 2013. Statistical Yearbook of Estonia“* kahekeelsusest rahvamajanduse arvepidamise ülevaate peatükis** Pt algab lõiguga: „2012. aastal oli Eesti sisemajanduse koguprodukti kasv endiselt Euroopa Liidu keskmisest märksa kiirem, kuigi aasta varasemaga võrreldes kasv aeglustus. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas möödunud aastal hinnamuutuse mõju arvestades 3,2%, Euroopa Liidu (EL) majandus kokku kahanes aga 0,3%.“ Asjaliku statistilise hinnangu kontekstis oleks korrektne antud juhul väita nt nii et: „möödunud aastal ELi kodumajandusprodukt jäi reaalselt suure tõenäosusega enam-vähem eelmise aasta tasemele (juurdekasvutempo hinnang suure tõenäosusega asus vahemikus (-1 kuni 1)% - samas kui Eesti kodumainekoguprodukt reaalselt omas juurdekasvu tempot suure tõenäosusega vahemikus (2-4)%“ Selge et poliitikutele ja administraatoritele ning lehelugejatele raskevõitu formuleering kuid see-eest sisuliselt adekvaatsem mis ütleb et statistilise vea hinnangu riski arvestades on võimalus et Eesti tempo tegelikult ei olnud kindlalt 3,5 protsendipunkti kõrgem ELi omast – vaid võis ka olla ainult 1 pp kõrgem aga võis olla isegi 5 pp kõrgem – koos sellest tulenevate oluliste järeldustega majanduspoliitikatele Muideks reaalkasvu hinnangud kindlasti omavad üsna suurt ligikaudsust sest sisaldavad deflaatoreid (nt inflatsioon ja vahel isegi üliimaginaarne PPS lokaaldeflaator) mis on hinnangulised kordistajad - ning samuti sisaldavad ka otsemõõdetavate mahtude kõrval hinnatavaid/arvestuslike osiseid nagu nt eriti kodumajapidamiste mõningad imaginaarsed panused rahvatulusse (nt elaniku omandis oleva elamispinna rentimine iseendale jne) – rääkimata üksikisikute poolt mõningate äriliste tulude varjamisest ametlikule statistikale antavates teadetes*** Peab veel lisama et nt EL Komisjoni prognoosimise ja Euroopa Semestri mehhanismides köögipoolel pole kriisijärgse neo-normaalsuse doktriini valgusel kodumaine koguprodukt pc ja eriti selle juurdekasvutempo üldse enam olulised kriteeriumid (muideks viimane on eksitavalt seda suhtkõrgem mida suträigem oli masu). Esiplaanil on nüüd heaolumajandusele sobivamalt eeskätt: aktuaalne individuaalne tarbimine – kodumaine eratarbimine – tööhõive – majanduslik ebavõrdsus. Seega ikka sellised indikaatorid milledest sõltuvad suuresti nt tööjõu anomaalne piiritaha kadumine ja samuti kapitali vohav väljamaadesse lekkimine – seega heaolu jätkusuutlikkuse võimalik kõdunemine jne Edasi nt leiame peatüki lõpus lõigu: „2012. aastal oli Eesti välismaailma suhtes netolaenuandja. Kogumajanduse sääst ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded on Eesti sisemajanduse investeeringute peamised finantseerimisvahendid. Kui sääst ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded on investeeringutest suuremad, on riik netolaenuandja, kui aga säästudele ja välismaailmalt saadud kapitalisiiretele lisaks tuleb välismaailmalt laenata, on riik netolaenuvõtja. Kuna 2012. aastal oli säästu ja välismaailmalt saadud kapitalisiirete (peamiselt EL-i tõukefondidest saadud raha) kogusumma kapitali kogumahutusest suurem, oli Eesti mullu neljandat aastat järjest välismaailma suhtes netolaenuandja. Kapitali kogumahutus kasvas siiski kiiremini kui säästud ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded, mistõttu Eesti netolaenuandmine on vähenenud: kui 2011. aastal oli see 5% kasutatud kogutulust, siis 2012. aastal vaid 0,3%.“ (sic! ehk ca 0,06 miljardit, üe) Taevane arm – seda lõiku kirjutades oleks küll tulnud ESAl kooskõlastada EPga vähemasti maksebilansi/rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikaga ja terminoloogiaga sest siinkohal jääb segaseks/häguseks et mis tähendab: „välismaailma suhtes netolaenuandja“ sest nt EP statistikast leiame (vt nt***) et välismaailmale ja piiritaha laenamine (piiritaga asub ka Eesti rahvuslikke äriettevõtteid) on kaks ise asja - ning kui juttu on välisilmast siis tuleks eeskätt statistika esitada ka investeeringutest üldse välismaailma (EP määrangutes on välislaenu andmine kui üks muude investeeringute osa) - mis mullu Eestist suunati välismaailma sest nende maht ulatus brutos miljarditesse ja seda kodumaise majandusheaolu arvelt Nt EP statistikast**** loeme et: „• Eesti majandus oli 2012. aastal välismaailma netofinantseerija – finantskonto (sh reservid) kaudu suundus kapitali välja 290 miljonit eurot enam kui tuli sisse.“ See 0,29 milja• Eesti majandus oli 2012. aastal välismaailma netofinantseerija – finantskonto (sh reservid) kaudu suundus kapitali välja 290 miljonit eurot enam kui tuli sisse rdit on ka netos mis läks välismaailma EP andmetel ja seega ikkagi olulisem summa millel ESA peatub (ntos 0,06 miljardit) – seega käsitletavad summad vajavad kooskõlastamist – vaatamata sellele et üks tekst on mõeldud laiemake publikule kui teine – rahvuslikku teadmusruumi ikkagi hägustada ei ole eetiline. *************************************************************** *) Eesti statistika aastaraamat. 2013. Statistical Yearbook of Estonia ISSN 1406-1783 ISBN 978-9985-74-526-7 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 436 lk Ilmus: 26.07.2013: kodulehelt Võrgust avatav **) lk 181-2 Pt lõik - RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE NATIONAL ACCOUNTS Annika Laarmaa Ülevaade 2012. aastal oli Eesti sisemajanduse koguprodukti kasv endiselt Euroopa Liidu keskmisest märksa kiirem, kuigi aasta varasemaga võrreldes kasv aeglustus. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas möödunud aastal hinnamuutuse mõju arvestades 3,2%, Euroopa Liidu (EL) majandus kokku kahanes aga 0,3%. Aasta esimeses kolmes kvartalis panustas majanduskasvu kõige rohkem ehitussektor. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi ja rekonstrueerimise ning rajatiste ehituse tegevusala. Eelkõige oli see seotud saastekvootide müügist saadud tulu eest tehtud valitsemissektori hoonete renoveerimisega. IV kvartalis tõusis majanduskasvu suurimaks mootoriks veonduse ja laonduse tegevusala, mida mõjutas kõige rohkem maismaatranspordi, veetranspordi ning laonduse ja veondust abistavate tegevusalade lisandväärtuste kasv. Eesti majanduskasv oleneb suurel määral välisnõudlusest, peamised eksportijad on seejuures töötleva tööstuse ettevõtted. Kui varasemal kahel aastal oli kõige tähtsam SKP kasvu eestvedaja töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes, siis 2012. aastal pidurdas töötlev tööstus SKP kasvu oluliselt. Languse peamine põhjus oli lisandväärtuste kahanemine arvutite, elektroonika ja optikaseadmete ning toiduainete tootmise tegevusalal. Samuti vähendasid 2012. aastal majanduskasvu kinnisvaraalase tegevuse ja mäetööstuse tegevusala lisandväärtused. Jooksevhindades kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus küll kasvas, kuid püsivhindades see hinnatõusu tõttu kahanes. Tootlikkuse kasv hõivatu kohta oli Eestis suurem kui EL-is keskmiselt. 2012. aastal kasvas nii hõivatute kui ka töötatud tundide arv (vastavalt 2% ja 0,4%) aeglasemalt kui püsivhindades SKP. Seega, kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta suurenes, vastavalt 1% ja 3%. Hõivatute arv kasvas mullu teist aastat järjest. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud samal ajal kasvasid, kuna töötajatele makstud hüvitised suurenesid kiiremini kui tootlikkus töötaja kohta. Tööjõu ühikukulu, mis varasemal kahel aastal vähenes, kasvas 2011. aastaga võrreldes 6%. Tööjõu ühikukulu kasv oli Eestis suurem kui EL-i keskmine, mis kasvas 3%. Üldiselt on tööjõu ühikukulu ja hindade tõus omavahel tugevalt seotud, s.t mida kiirem on tööjõu ühikukulu kasv, seda suurem on surve kaupade ja teenuste hindade tõusuks ning vastupidi. 2012. aastal aeglustus tarbijahinnaindeksi tõus 3,9%-ni, olles enim mõjutatud elektri, soojusenergia ja kütte, mootorikütuse ning toidu ja alkoholita jookide hinna tõusust. SKP deflaator, mis sisaldab toodangu ja vahetarbimise kõikide hinna- ja mahuindeksite koosmõju, kasvas mullu keskmiselt 3,2%. Ekspordi ja impordi kasv aeglustus. 2012. aastal mõjutas Eesti väliskaubandust arvutite ning elektroonika- ja optikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv. Kaupade eksport kasvas 7% mõjutatuna enim arvutite ning elektroonika- ja optikaseadmete väljaveo kasvust IV kvartalis. 2012. aasta esimeses kolmes kvartalis suurendas püsivhindades kaupade eksporti masinate ja seadmete väljavedu. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga 9%. Enim mõjutas kaupade ja teenuste importi masinate ja seadmete, elektriseadmete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete sissevedu. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo suhe SKP-sse oli 2012. aasta I ja IV kvartalis negatiivne, kuid aasta kokkuvõttes 0,5%. Näitaja oli positiivne neljandat aastat järjest. Sisemajanduse nõudluse kasv jätkus. Eesti majanduskasvu toetas olulisel määral sisemajanduse nõudlus, mis suurenes 2012. aastal 8%. Kui 2012. aasta esimeses kolmes kvartalis oli toodetud SKP sisemajanduse nõudlusest suurem, siis IV kvartalis oli sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKP-s 103,4%. Aastases võrdluses on sisemajanduse nõudlus toodetud SKP-st väiksem olnud juba alates 2009. aastast. 2012. aastal oli see näitaja 99,1%. EL-is keskmiselt on sisemajanduse nõudlus toodetud SKP-st veidi väiksem (2012. aastal 98%). Enim mõjutas sisemajanduse nõudlust kapitali kogumahutuse kasv, mis peamiselt oli tingitud ettevõtete ja valitsemissektori investeeringutest hoonetesse ja rajatistesse. Ettevõtete toorainevarud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimis- kulutused suurenesid mõõduka tempoga. Sellele avaldasid suurimat mõju alkoholjookide tarbimise, sõidukite ostmise ja isiklike transpordivahendite ekspluatatsiooni (nt autokütuse ja varuosade ostmine) kasv. Kogusäästu osatähtsus kasutatavas kogutulus oli 26%. Ehkki näitaja osatähtsus oli suur, jäi see alla 2011. aasta rekordilisele 27%-le, mis on viimase 17 aasta suurim. 2012. aasta SKP jooksevhindades oli esialgsetel andmetel 17,0 miljardit ja kogurahvatulu 16,2 miljardit eurot. Kogurahvatulu osatähtsus SKP-s oli 96% (2011. aastal 95%). Mitteresidentidele makstud esmased tulud olid 760 miljonit eurot suuremad kui mitteresidentidelt saadud esmased tulud. Koos kogurahvatulu kasvuga suurenes ka kasutatav kogutulu. Kui lahutada kasutatavast kogutulust lõpptarbimiskulutused, saab kogumajanduse kogusäästu. Kasutatava kogutulu kasv oli möödunud aastal lõpptarbimiskulutuste omast aeglasem ja kogusäästu kasv tagasihoidlik (2% võrreldes 2011. aastaga). Kogusääst hõlmas 26% kasutatavast kogutulust. Kogumajanduse kasutatavasse tulusse andis kõige suurema panuse kodumajapidamiste sektor, kuid suurim sääst tekkis ettevõtete sektoris. 2012. aastal oli Eesti välismaailma suhtes netolaenuandja. Kogumajanduse sääst ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded on Eesti sisemajanduse investeeringute peamised finantseerimisvahendid. Kui sääst ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded on investeeringutest suuremad, on riik netolaenuandja, kui aga säästudele ja välismaailmalt saadud kapitalisiiretele lisaks tuleb välismaailmalt laenata, on riik netolaenuvõtja. Kuna 2012. aastal oli säästu ja välismaailmalt saadud kapitalisiirete (peamiselt EL-i tõukefondidest saadud raha) kogusumma kapitali kogumahutusest suurem, oli Eesti mullu neljandat aastat järjest välismaailma suhtes netolaenuandja. Kapitali kogumahutus kasvas siiski kiiremini kui säästud ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded, mistõttu Eesti netolaenuandmine on vähenenud: kui 2011. aastal oli see 5% kasutatud kogutulust, siis 2012. aastal vaid 0,3%. NATIONAL ACCOUNTS Annika Laarmaa Overview In 2012, Estonia’s gross domestic product still grew much faster than the European Union average, although the growth slowed down compared to the previous year. In Estonia, the real growth of the gross domestic product (GDP) was 3.2% last year, while the GDP of the European Union (EU) as a whole declined 0.3%. In the first three quarters of 2012, the GDP growth was driven by construction. The construction market was mainly boosted by the repair and reconstruction works of buildings and by civil engineering. The increase in these works was, above all, related to reconstruction of general government buildings funded with the revenue from carbon credit sales. In the 4th quarter, transportation and storage became the biggest driver of economic growth, due to the increase in the value added of land transport, water transport, warehousing and support activities for transportation. The economic growth in Estonia depends greatly on foreign demand, whereas the main exporters are manufacturing enterprises. In 2010 and 2011, the increase in the value added of manufacturing was the main contributor to GDP growth. In 2012, manufacturing inhibited GDP growth significantly, influenced mainly by the decrease in the value added in the manufacture of computers, electronic and optical products and in the manufacture of food products. The economic growth in 2012 was also negatively influenced by the decreased value added of real estate activities and mining and quarrying. In case of real estate activities, the value added at current prices increased, but due to fast-growing prices the value added at constant prices decreased. In Estonia, the growth in labour productivity per person employed was faster than the EU average. In 2012, the growth in the number of persons employed and in hours worked was slower than the GDP real growth (2% and 0.4%, respectively). Thus, labour productivity of the total ... ***) uloennuste.wordpress/2013/03/15/aaremarkusi/ ****) EP 11. märts 2013 EESTI 2012. AASTA MAKSEBILANSI KOMMENTAAR (Esmaste andmete põhjal) • Eesti maksebilansi jooksevkonto, mis oli olnud kolm aastat ülejäägis, pöördus 2012. aastal puudujääki. Viimane moodustas 204 miljonit eurot ehk 1,2% SKPst (vt tabel 1 ja joonis 1). • Jooksevkonto puudujäägi põhjustas peaaegu täielikult kaupade konto defitsiit, mis suurenes 2011. aastaga võrreldes enam kui kolm korda. Nõrgenenud välisnõudluse ning tugeva sise¬nõudluse tulemusena kasvas eksport mõõdukalt, kuid impordi kasv oli siiski kiirem. • Ülejäänud jooksevkonto komponentide ehk teenuste, jooksevülekannete ja tulukonto saldod muutusid vähe. • Väliskaubanduse puudujääk kasvas valdavalt investeeringukaupade (masinad ning seadmed, raudteeveerem, tööstuslik sisseseade) impordi suurenemise tõttu. • Kapitalikonto rahavood olid 582 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis oli mõnevõrra väiksem kui 2011. aastal ja koosnes peaaegu täielikult Euroopa Liidu toetustest taristu arendamiseks. • Eesti majandus oli 2012. aastal välismaailma netofinantseerija – finantskonto (sh reservid) kaudu suundus kapitali välja 290 miljonit eurot enam kui tuli sisse. • Eesti majanduse koguvälisvõlg kasvas aastaga ligi 8% võrra 16,7 miljardi euroni ja moodustas 2012. aasta lõpus 98% aastasest SKPst. Koguvälisvõlga suurendasid peamiselt muud sektorid ja valitsemissektor. Kuna aasta jooksul suurenesid võlanõuded välismaailma vastu rohkem kui võlakohustused, oli Eesti netovälisvõlg positiivne – võlanõuded ületasid aasta lõpus võla¬kohustusi 0,3 miljardi euro võrra ehk 2% võrra SKPst. Jooksevkonto puudujäägi põhjustas väliskaubandus ::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Posted on: Sun, 28 Jul 2013 07:47:56 +0000

Trending Topics



Recently Viewed Topics




© 2015