husu kolega sira atu hare hau nia aprejentasaun tuir mai ne - TopicsExpress



          

husu kolega sira atu hare hau nia aprejentasaun tuir mai ne UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR-LOROSA’E- UNTL FAKULDADE SIÊNSIA SOSIAIS-FCS. Avenida de Balide /Caicoli Dili, Timor-Leste Prepara husi: Inocencio de Jesus Xavier Estudante UNTL-FCS. TEMA JERAL DISKURSUS “INTEGRIDADE NUDAR FATOR DETERMINANTE HODI PREVENE NO KOMBATE KURRUPSAUN” LIGA BA TOPIKU IHA LETEN SUB -TOPIKU NE’EBE HAU HILI MAK “ÉTIKA PROFESSIONALISMU NO ATENDEMENTU PÚBLIKU” Kapitulu: I I. Lian mak loke Nudar estadu direitu demokratiku ne’ebe forma husi luta povu hotu nian hodi alkansa vitoria ba auto derminasau ita nia estadu ne’ebe tuir relatoriu Chega ema rihun atus tolu sakrifika sira nia vida mate no sofrementu oi-oin, ikus Timor-Leste konsege atinji mehi ne’ebe lori tinan wain no impaktu bo’ot ba povu Timor-Leste nia liberdade; ikus povu manan liu husi dalan referendum loron 30 fulan Agustu tinan 1999 ne’ebe hakotu relasaun povu Timor-Lesete ho estadu Indonesia.Timor-Leste sai hanesan estadu ida ne’ebe soberanu,demokraiku,hamrik bazeia ba prinsipius no filosofia esatadu hodi kaer rasik ita nia kuda talin. Iha loron 20 fulan Maiu tinan 2002 povu Timor-Leste restaura hikas fali ita nia ukun rasik’an nudar estadu direitu demokratiku no hetan rekonesementu husi komunidade internasional. Hafoin restaurasaun estadu RDTL halo instalasaun sistema kada instituisaun governu hamrik hodi kumpri mandatu atu servi diak liu tan povu husi profesionalismu individu hodi ezerse sira nia funsaun hodi tau intrese ema hotu nian atu halo atendimentu ba ita nia sidadaun. Ita presija sidadaun ne’ebe iha komitmentu no sidadaun responsabel nakonu ho espritu nasionalismu ho patriotismu,hatudu nia seridade no didikasaun hodi trata ita nia povu tuir prinsipius inklui enkuadramentus hanesan normas no obrigasaun estadu nian ho baze fundamental iha estadu direitu demokratiku katak estadu ida ne’ebe forma husi povu no fila ba povu, ho nune’e autor be assume sira nia papel no funsaun atu haforsa makina estadu, naka’it an ba kode étika profesionalismu ne’ebe kesi metin individu hodi servi ita nia povu. B. Garante Tranparensia Efisiensia no Efektividade Exelençias, Atu garante trasparansia ho akuntabilidade, promove governasaun diak bazeia ba prinsipius estadu nian, atu lori dezemvolvimentu ne’ebe mak sai nain ba povu Timor-Leste. Koalia konaba étika profesionalismu nudar toman ka tradisaun institusional estadu nian atu nune’e obriga individu ho grupu atu hakruk ba normas, regulamentus, hodi tulun ita nia sosiedade bele assesu ba kualker atendimentu no asistensia sosial sira seluk liga ho kna’ar. Promove governasaun diak mak individu ne’ebe assume profisaun nudar funsinariu publiku tenki iha seriedade,loyalidade ba hirarkia ho povu hakait ba valores umanismu no sentidu estadu nian atu hodi atinji metas ka objektivu adminstrasaun púlika ho efikas no efisiensia atu bele fasilita publiku nia intrese, liga ho profisaun no kapasidade ne’ebe funsiunariu tenki halo tuir kode étika. Atu matenek ne’e iha folin mak tenki ho fuan laos ho lia fuan hado’ok birokrasia husi povu atu lori besik atendimentu públiku besik liu ba povu. Liga ba topiku jeral hau foti sub-topiku “Étika Profesionalismu no Atendimentu Públiku” atu hakait ho realidade no atetude antedimentu inklui mos pratika sira iha instituisaun governu nian ne’ebe ho disiplina, hakruk ba hirarkia no leis sai nudar padraun hodi regula sa aktividades ne’ebe liga ho atenementu públíuku. Maluk sira hotu iha topiku jeral hanesan lia fauan sasadik nian atu motiva ita inklui mos eduka oinsa ita wainnhira kaer kna’ar ho kuidadu hatudu ita nia responsablidade ho komimentu bo’ot hodi tau intreses komun iha oin hodi la buka lukru no diak ba sira an rasik. Étika profesionalismu nudar kostume ka toman ida ba ema funsinariu ida wainhira haknar’an iha fatin servisu bazeia ba nia profisaun inklu mos ablidade ho jestu hodi jere no halo atendementu ne’ebe kapas inkluindu ke reflekta prinsipius ho normas, valores ema nian atu hadiak performens iha sira nia servisu fatin ne’ebe liga aktividade administrasaun finansas atu sai ema ne’ebe iha moralidade no étika ba profisaun hodi la hamosu spektativa ida ema dehan sei iha diskriminasaun ba sidaun hotu-hotu.Embora nudar funsiunariu iha dever moral hatudu nia neutralidade atu hadiak no haforsa makina estadu nian liu-liu iha atendimentu púliku. Foin dadaun ne’e funsiunariu kontrataudu KAK sira halo peskija hodi hare konaba integridade funsinariu sira nia ne’ebe kaer pasta importante iha orgaun estadu nian hotu hodi halo avaliasaun konaba kazu hirak ne’ebe mosu tanba kestaun kontrullu no vontade diak hodi fo tulun ita nia estadu liu husi kna’ar no pozisaun atu fasilita iha sistema administrasaun sira inklui atendimentu sira seluk ba intrese públiuku. C. Integridade no Moralidade iha Profisaun Exelencias, Ba maluk debator hotu, ekipa juri, audensia hotu no povu Timor - Leste. Kolia konaba integridade mak ita hotu la ses husi kode étika no regulamentus ne’ebe sai nudar mata dalan hodi orienta ema hotu ne’ebe simu resposablidade atu funsiona sistema atendimentu públiku ne’ebe ho ekuidade inklui responsablidade tomak atu bele tulun hadia sistema administrasaun ho mos assistensia sosial seluk ne’ebe ita nia povu presija mak mutualidade tuir proffesionalismu .Timor-Leste ukun rasik’an iha milineu da toluk konsege ultrapassa funu maluk ho kapasidade hodi hakotu no hakribi sistema kolonialista no invazores nia kultura no klalaok, tanba ita iha kultura ho mos tradisuan mesak nudar soberania estadu RDTL nasaun ne’ebe ukun an rasik, iha integridade hanesan rai seluk iha mundu ita hotu iha responsabelidade atu hametin integridade estadu no luta kontra sistema ne’ebe hakarak haraun integridade estadu iha mundu internasional, ita tenki hapara aktu ne’e. Tanba ne’e iha tinan 2013 V Governu konstitusional ho slogan dehan : “SAI SIDADAUN DIAK SAI HEROI BA DEZEMVOLVIMENTU NASIONAL” ne’e katak sidadaun hotu-hotu iha dever moral atu tulun dezemvolve ita nia rain liu husi ita nia esforssu atu buka alternativas hodi dudu no halais prossesu iha instituisaun estadu liu-liu funsiunariu sira atu hases an husi hahalok subornu,mal jestaun,KKN no abozu poder. Atu enkuadra didiak presija kaer metin ba valores ho normas funsinariu ida nian mak halo oinsa buka intende prinsipius fundamentais atu bele garante profesinalismu tuir kareira ne’ebe nia assume atu fo apoiu ba makina estadu nian atrabes atendimentu públiku ne’ebe justu, lolos ba sidadaun Timorense hotu-hotu. Maluk sira hotu; ita kolia konaba étika profesinalismu no atendimentu públiku mak funsinariu hotu iha obrigasaun no deveres atu tulun hari sistema administrasun ne’ebe efisiensia no efikas atu bele tulun no fasilita ita nia komunidade iha relasaun metin ho sistema administrasaun hodi tulun iha aktividade sosiais seluk, ne’ebe hatur iha regulamentus ne’ebe vigor iha ita nia rain.Timor-Leste hanesan nasaun postu konflitu. Tinan 11 hari ita nia sistema administrasaun ne’ebe sei dauk diak no transparan hodi kontribuiba prosperidade povu tomak nian, étika profesionlismu ba atendimentu publiku katak funsinariu husu sira nia disiplina,vontade, servisu iha grupu no buka intende leis hotu-hotu ne’ebe vigor atu labele halai ses hosi liña ida ne’e. D. Pratika Mal Adminstrasaun no KKN. Iha opurtunidade kmanek no ksolok ida ne’e hau hakraka bolu atensaun ba ema no ita hotu liu-liu ba maluk joven feto no mane sira ne’ebe mak halao’o tiha ona imi nia kna’ar iha instituisaun estadu nian hotu liu-liu iha instituisaun Governu no ita sira be horas ne’e sei halao’o hela studu iha eskola no universidade atu hado’ok’an husi hahalok Nepotismu, Kuluzaun no Kurrupsaun (NKK) tan hahalok ne’e sei hamout ita nia integridade, moralidade no ita promove hahalok immoral ne’ebe lori nasaun vida ba at. No keta haluha iha wesite balun St. Padre Francisco I kondena makas hahalok Kurupsaun tanba konsidera hanesan hahalok dois ka dodok ne’ebe haksumik iha ema nia fuan hodi pratika iha instituisaun estadu nian ne’ebe sei hamate prossesu dezemvolvimetnu nasaun no povu nia moris diak. No iha ne’e hau koloka Pontus rua mak hanesan: 1. Prinsipiu responsablidade ba implementasaun 2. Prinsipiu igualidade espesifika ba ema seluk em relasaun direitu ba mori ect. Atu bele funsiona sistema adminstrasaun pulika ho diak liga ho kode etika no kapasidade ne’ebe iha atu bele sai nudar moralidade iha kontekstu administrasaun no pratika sira iha fatin públiku sira be nia servisu ba, profesionalismu katak abilidade ne’ebe individu ida iha no sai nudar sasukat atu tulun ka fasilita iha administrasaun publiku enkuadra ho kode étika inklui normas, moralidade ema ida-idak sai nudar sasukat ida ba prinsipiu estadu no integridade. F. Dezafius ne’ebe ita instituisaun hasoru. Iha faze dahuluk mai ita hare konaba prossesu rekrutamentu funsiunarius ne’ebe seidauk lolos, tanba nudar hakerek nain nia observasaun no halo intervista badak balun hodi bele tulun ańaliza ba kauza ne’e mak hanesan: 1. Disiplina. 2. Prosseu rekurutamentu seidauk diak. 3. Sei iha rekomendasaun mai husi partidu ne’ebe manan ka lidera Governu. 4. Influensia politika iha politika husi governu ne’ebe kaer ukun hodi koloka sira nia ema ba iha Distritu balun inklui mos nasional. 5. Konkerente ne’ebe kompete barak liu la tuir especialidade ne’ebe presija. 6. Sistema kontrulu no out put. 7. Bontade diak. 8. Nasionalismu. Husi pontu walu ne’e be hau temi iha leten sai nudar obstaklu ba ita nia instituisaun estadu liu-liu iha area administrasaun no finansas ne’e sai nafatin problema maske ita iha ona Funsaun Pulika, no iha tinan ida ne’e V Governu hamosu tan Sekretariu Estadu Fortelesimentu Instituisaun maibe faktus hatudu katak ita sei iha nafatin mal administrasaun, no jestaun,abozu poder inklui KKN ka babain públiku sempre uza KKN. Husi akontesementu hirak ne’e mosu tamba ema ladauk tau pontus hirak ne’ebe hau koloka iha leten sai nudar perioridade estadu nian sei iha nafatin tendensia hirak ne’e.Iha parte seluk tuir referensia teori birokrasi Dosente PP. Felisberto de Carvalho, MPA. Hateten katak iha Pontus ne’en (6) hanesan tuir mai ne’e: 1. Mentalidade maioria lider birokratiku sira seidauk orientadu intermus atendimentu púbuliku. 2. Seidauk optimaliza ba konbate KKN iha birokrasia nia laran afeta husi la iha grand-desing funsaun birokrasi. 3. Birokrasia la funsiona ho diak em kestaun politiza tiha sistema birokrasia no impede profesionalismu birokrasia hodi fo atendimentu ba públiku. 4. Birokrasia la funsiona ho diak tanba deklarasaun vizaun no misaun la inkonsistente. 5. Lider birokratiku ne’ebe fraku hodi afeta inklui minus kualidade atendimentu públiku ne’ebe rezulta hosi prosesus rekrutamentu ne’ebe la bazeia ba méritu. 6. Dezafius ne’ebe susar atu hamenus ka minimiza no halakon pratika hahalok kobrasan illegal (cost uncertainty) intermus atendimentu públiku sai at liu ho kultura afiliasaun hanesan patron-client. G. Faktus Atendimentu iha Distritu to’o Nasional 1. Rekrutamentu sempre iha rekomendasaun mai husi partidu politiku ne’ebe kaer ukun. 2. Job la klaru. 3. Disiplina la iha. 4. Halimar game iha oras servisu. 5. Entre ema nain 4 to’o 5 rekomenda husi Partidu ne’ebe mak manan. 6. Hatudu katak; ita nia tribunal distrital sira sempre julga konaba mal pratika sira ne’ebe mak funsiunariu púliku balun individualmente ne’ebe pratika iha fatin servissu maibe uza sala sasan publiku ba intrese pessoal. 7. Abuzu poder. Husi faktus hitu ne’ee hatur iha leten bazeia ba intervista ne’ebe hau halo ho funsinariu temporaiu sira ne’ebe halo pesikja iha Distritu hotu konaba integridade funsionariu puliku no directores inklui xefe departementu sira nia hahalok iha 2013. Ho frakazu hirak ne’e fo nia impaktu direita ba atendimentu púliku ne’ebe ke iha. Funsinariu hotu atu buka hakas’an atu hadia kulidade servissu no didiakasaun ba instituisaun estadu atu hodi standariza sistema atendimentu publiku ne’ebe ke exelente tuir padraun legal mak leis, regulamentus sira inklui disiplina no vontade diak hodi dezenpenha imi nia funsaun iha intstituisaun governu. Tanb survey ida ne’ebe halo konaba integridade funsinariu ne’ebe halo husi Komisaun Anti Kurrupsaun iha tinan 2013 klaran halo survey ba iha Distritu 13 ne’ebe liga ho integridade funsinariu publiku. H. Baze Teoria no Enkuadramentu Legal Kapitlu: IV – Prinsipiu Jeral Adminstrassaun Públika Konstituisaun RDTL Artigu: 137 alinea, 1 no 2, hateten: 1. Adiministrasaun Públiku hare ba preokupasaun intrese públiku nian, ne’e mak respeitu ba intrese lejitimu sidadaun no institusiaun konstitusional sira - nian . 2. Adminstrasaun públiku nia estrutura iha dalan atu ses husi birokratizasaun, buka dada besik populasaun sira nia servissu no kaer metin intrese partisipasaun nian iha nia jestaun efektiviu. Iha parte seluk lei Nú. 8/2009 15 Jullu Artigu: 2 konaba difinisaun sira; hateten atu halo lei ida ne’e , ita hatene katak : Kurrupsaun pasiva ba hahalok ne’ebe la tuir lei (ilisitiu), tuir lei konaba Komisaun Anti Kurrupsaun iha alinea (a) Kodigu Penal artigu : 2920. ( b) 2930., (c), 2940.,alinea (d) Pekulatu artigu: 2950., (e) 2960., (f) 2970., (g), (h) 3020.,(i), (j), no (k). Teoria filosofia konaba moralidade ne’ebe hateten katak; Étika nudar ramu husi siensia filosofia ne’ebe diskuti konaba sirklu probema nian iha ligasaun ho moralidade (Normans), prinsipius moral, teorias moral (exemplu teoria konsensia, fuan laran ka hati nurani, teoria sentiment moral ka rasa moral, teoria desizaun moral ka keputusan moral,(Teori tentang kebaikan mutlak dan teori tentang kebaikan relatif), teoria konaba hahalok at ka tentang kejahatan, teoria kriteria moral, teoria konaba orijen umanu iha moral ka teori tentang asal mula manusia harus bermoral, dan lain-lain). Baze teori sira iha leten atu profesionalismu sira uja nudar ethos ne’ebe pratika iha sira nia servisu fatin no hado’ok an husi hahalok sira ne’ebe hamout no halakon dignidade ema nian intermus individu no social mak hamoe ita nia estadu tanba Timor-Leste hanesan nasaun hanesan mos membru ba GOPAC. Presija konsiensia, sensiblizasaun no mos moralidade ne’ebe metin bazeia ba filozogfia, istoria luta ba ukun rasik’an inklui sosiendade ida ne’ebe iha fiar ba maromak. Exemplu étika profesionalismu no atendimentnu públiku, mak haesan sataf administrasaun iha instituisaun A. nia lable uza sentiment pessoal hodi domina iha instituisaun maibe buka hatudu nia profesionalismu hodi ajuda no hari sistema administrasaun atu bele halo atendimentu ba publiku ses husi diskriminsaun rasa,kalse,status social,grupu,partidarismu, no familiarismu iha instituisaun tanba sei hafraku instituisaun no nia rasik sei hatan tanba kodigu kunduta ka kode etika obrigano bandu atu halo sasan ne’ebe kontraria ho lei sira. Tanba sa mak ita tenki tau intrese povu nian as liu duke intrese privadu? Hatan ba pergutas ne’e ba dahuluk ita nia estadu ida ne’ebe forma hosi povu no ema hanaran estadu direitu demokratiku ne’ebe forma hosi povu atu servi hikas fali povu, ba daruak funsiunariu nudar makina estadu nian atu fasilita sistema administrasaun ne’ebe ba ema hotu la hare ba kores, klase sosial, pozisaun politika no seluk-seluk tan. Ita nia nasaun iha lei, normas no regumantus atu hodi regulariza ita hotu nia aktividade nudar sidadaun hodi tulun hari nasaun nia dezemvolvimentu ba nuene’e ita bele hametin itegridade ho mos soberania estadu RDTL nia naran iha mundu rai klaran hotu, no fasilita ita povu hodi kompriende didiak oinsa kna’ar funsinariu públiku ne’ebe lolos no tuir prinsipius estadu nian ne’ebe hatur iha lei sira ne’ebe ohin hau temi iha leten. I. Alter nativas Politikas Publikas A. Rekomendasaun 1. Hadia sistema rekrutamentu 2. Hapara rekomendasaun ema husi partidu poltiku wanhira atu sai funsinariu públiku. 3. Ba instituisaun estadu atu halo kontrolu ida ne’ebe rutina ba kada ministeriu nia funsiunariu. 4. Ba funsiunariu públiku estadu nian tomak buka ses husi dalan KKN nia no mal pratika seluk ne’ebe sei harahun imi nia integridade individualmente no estadu nia naran diak Timor no mundu. 5. Ba publiu la bele iha sogok ka suburnu atu halais prossesu la tuir pressesu normal ne’ebe iha. 6. Ema hotu tenki sai Heroi ba Kombate Kurrupsaun ho lia fuan hatenten katak; “Lae Ba Kurrupsaun” 7. Ba sosiedade sivil atu haforsa iha area edukasaun sivika no advokasia 8. Ba estdautne atu halo peskija sentifika hodi buka hatene konaba hahalok no mal pratika sira iha instituisaun públiku hodi tulun ita nia Komisaun atu bele halo investigasaun ba ema ka individu balun ne’ebe koko no tenta atu no halo tiha ona hahalok at hirak ne’ebe la nia benefisia ba estadu inklui mos individaulmente. Atu hakotu bolu atensaun ba sidadaun hotu-hotu liu-liu maluk jerasaun foun atu hateten lae ba “KKN” ho nune’e ita bele tama iha slogan V Governu dehan “Sidadaun Diak Sai Heroi Ba Dezemvolvimentu Nasional” wanhira atu sai heroin foun mak “ Taka Dalan Ba Korupsaun ”. Obrigadu ba Atensaun………aluta…..hodi hapara Kurrupsaun…!! BIBLOGRAFIA. 1. Konstituisaun RDTL Artigu 137 alinea, 1a. no 2a.; 2. Lei Nú. 8/2009 15 Jullu alinea, a,b,c,d,f,g,h, j no k; 3. Diktat Dosentes Marcelino Teoria Etika tinan 2012; 4. Diktat Dosentes Filisberto –Birokrasi tinan 2012; 5. Intervista ho peskijador KAK nia funsinariu kontratadus.
Posted on: Mon, 25 Nov 2013 06:15:55 +0000

© 2015