Poliitiku saatus «Alguses oli ikka väga mõnus. Kandideerisin riigikogu valimistel, sõpru oli palju ja neid tekkis pidevalt juurde. Abikaasa ka ei pahandanud. Neli aastat hiljem olin aga seisus, kus ma ei saanud kandideerimata enam päevagi olla. Põhimõtteliselt olin sattunud sellisesse auku, et kandideerisin igale poole,» meenutab anonüümsete kandidaatide sekka kuuluv Villu (nimi muutmata). Tänaseks on Villu viis aastat kandideerimata vastu pidanud, aga ta mõistab selgelt, et tegemist on haigusega, millest ei pääse. «Loomulikult on mul praegu väga raske periood, sest ma ju näen kõiki neid meeletuid plakateid, kolossaalseid valesid sisaldavaid reklaame, absurdseid lubadusi ja meeletut enesekiitmist,» räägib Villu. «See kõik oli minu elu, ja see tekitab tänini erutust.» Viis aastat tagasi, kui abikaasa oli Villu juba mitmendat-setmendat korda võõrutusravile vedanud, ütlesid politoloogid talle karmi tõe» «Mees, kui sa kohe ei lõpeta, siis ei vali sind mõne aasta pärast enam keegi.» See tõi mehe maa peale. Villul oli aastaid kestnud aktiivse valimiskampaania päevil palju sõpru, kes suure kandideerimise tõttu lõpuks tema kõrvalt jäädavalt kadusid. Üks naabervalla mees kandideeris end nii põhja, et viimastel kohalikel valimistel lubas ta suures hädas kõigile tasuta reisi kuule ja tagasi. Valimistel selgus, et ta ei julenud isegi ennast valida ning lõpetas valimised null häälega. Need üksikud hetked, kui tema sõbrad poliitilmast jäädavalt lahkusid, panid Villut küll mõtlema, kuid üle kahe päeva ta kandideerimata olla ei suutnud. Enamasti ärkas hommikul üles ning saatis kandideerimissoovi kõigile CV Keskuses ja CV Onlines olnud töökuulutustele. Lõpuks käis ta koos teiste endasuguste turuväravas, kus nad juba varahommikul juhutöödele kandideerisid ja postidele jäetud kuulutustele vastasid. «Ega meil mingeid oskusi polnud, aga valetasime sellised lubadused kokku, et mingi kandideerimise ikka ära võitsime,» meenutab Villu. Lõpuks ei piisanud Villule enam päevas ühest valimisvõidust. «Mulle oli ikka kolme-nelja laksu vaja.» Pereelu läks allamäge, sest tööl Villu enam ei käinud ning kogu aeg läks kandideerimise peale. Harvadel hetkedel kui Villu kodus oli, mängis ta lastega valimisi. «Tegime lastetuppa valimisstuudio ning lapsed pidid siis ennustama kui suurelt ma valimised võidan. Kui naine peale sattus, oli kuri majas.» Praegustele valimistele vaadates näeb Villu seal palju endasuguseid. Hulga endiseid sõpru on end mõne nimekirja tippu nihverdanud. Villu on üks väheseid, kes neid mõistab. «Ühiskond armastab inimesi sildistada ja kutsub neid peibutuspartideks. Aga nad ei saa kandideerimata olla, see ei ole nende vaba valik. Tegelikult oleks neile hukkamõistu asemel abi vaja, aga haigekassa ei rahasta politoloogide ja sotsioloogide juures vastuvõtul käimist,» teab Villu Nüüd on Villu pereelu enam-vähem taastunud, ent suur osa valmimskampaaniateks võetud laene tuleb veel tasuda. Politoloogide soovitusel Villu kohalikke volikogusid valima ei lähe. «Vara veel,» ütleb ta ise. «Praegu on mul lubatud vaid poes leivariiulilt leiba valida.»
Posted on: Fri, 04 Oct 2013 08:11:15 +0000
Trending Topics
Recently Viewed Topics
© 2015