Gam del diham? Ole, gamven di hitam? India gamsung Manipur - TopicsExpress



          

Gam del diham? Ole, gamven di hitam? India gamsung Manipur gamkoul kah le sah-solam (North East) gamsung phabep a, gamtum edel utoh kining suh di’a, India vaipoho’n ekichat keiteu ‘ST hiuvo. Government service naha dellou ule Liberation Front, Leberation Army, epipi organization hijongleu chun, nalunglet theilou nadiu atamtai, ‘Hao!!’ nati-tihou’n agam’u aumsa adel del un, nangho’a dia jong gamkeh theina, kihinsona kigelta’uvin, ‘‘eikhoi generen ni!”ti kiletsah napangput u toul koi tauvin’ tia ahinlhep phat uhin, gamtum thum a kiningsuh-shuh becha teni hi, apan khomlou akhoh keitan ahi. Ahithei nading chungchang ahin koiham khattou din Indian Constitution Art. 342 (1) and Act. 366 (25) ST hina dia criteria- 1. Should be either Negritos, Austroloid of Mongoloid 2. Partial Hindusied 3. The community should practice anaminism 4. First settler of the place where the community is living, hohi mitpheldoi bangjongle, atah ahiteng hetthei aum’e. Constitutional eti a ahijong le ST/SC land protection le Minorities Rights Constitution in avenna hohi gelthuh jep aphai. Majority status apan ‘Manipur egam u ahi’ ahinti uva, sumlepai dinmun ajong luboh mi somli Leikai MLA (40) jen ho’u eiho migiet, mikuo (8,9) bep, fund jehkeo hilou a assembly seat jong ekithalogam deh deh u themkhat kichuna’a, hiti’a chu; suh kitia esuhgenthei uva, eiho thinglhangmite insung’a, losang khatjal’a joint family chan ekivettou, hahsatna tamtah jeh’a umthim mohel a “gam- gam” eti lo napenchu gelphat a, simlaihon jong, student body minbeh ajong objection boldinpha kasan ahi. Ajehchu, gamdelnading dah aginchun, adahgin kichehlou jehham? ole tahsanlou jalham kahepon, garkon je ahah in, tutah avang khonung ading a, thugelsao theikhat dia vangchu geldao thei ahipoi kati ahi. Tuchung dahkivoh dan hi achomcheh in ahi. Ahinlah thinglhang muntin a kithona dah agin jeh chun, thinglhang mite kipunkhom’ tichu athupipen ahin ahi. Present situation (tuchung issue hotobang) hi ST ho mopoh na ahigoh hilou in, Haosagam Indian Govt. in aduchat a meilheite’n Look East Policy a Moreh gamsung hung lutding duchatna, chule, Churachanpur, le Sadar Hills phaicham se tohkijop a thinglhang gamneikhom theina, tou sahdi lung kichin hole Job ho apan le le’a ‘Hao’ ahisah gout uhi ekin u ekihet u ngai e ti ahi. Adeh in Administration ahung kikhel di hi Mayang (kolho) le Muslim le adang dang Minorities ho din phanantin, Meetei te jong edamva train egam’u ahunglut a ahileh, nikhat a Kol genthei ahilou le Bangladeshi slam mi 200 bep ahinlhoh lut lut jongle dam tauvin tin egam u chu, ehung kihop uva, ‘chingmi tammi ST ngaktani eikhoi amatani’ ahintithei teng ule Indian Govt. in tua Kuki State Demand Committee, Nagalim or Greater Nagaland chule Kangleipak gamtum del hochu Slam ho aman chah’a meeteite jong ethumva thisan jong sohlou, mitlhi soh chet chout a ‘nangjeh-nangjeh’ ekiti tuo lo diu ahi. Hijeh achu jah (use) a eum uva kamu mujeng ahin, meetei ho’n jong phatah a nagel u ngai ahi. Lekhathem tah dia ST/SC chu UPSC munading ahipon, Lekhasim a kigoun chuahijon ahi. Chule, agam kiven ding Kuki le Naga dia pankhom chu ase ahipoui, ajehchu kigel dohthei na hiManipur a chengte lunggel ahipoi kiti meile dihdia kagel ahi. Vetsah nan liberal notion of representative system afailed e chutia MLA 40 anei uva thinglhang mite le Meetiei hilou minorities dangho 20 ekihop uleh, chule HAC (Hill Area Committe) Indian Govt. in constitution Amendment Act 27th channa abol 1971 article 371(C) a hiche thugol jongkhu veleuhen, Manipur in tuni’a kinepna epi asodoh em? Autonomous state oginhi hojeh hijo lou diham?’ ti ahin ahi. Chule adang dang aum’e. Gel be khopthei khatchu mihem 15 lakhs jen ST kibediu chung chang thu’a National Commission for Scheduled Tribes in lunggel phatah aneithei nadia Dr. Manmohan Singh thupeh ‘Cabinet ngensena’ aneihi hetchetsah u angai’e, ajehchu meeitei hohi underprivileged tiding in ahinau akikot mong mong poi’ ti ahi. WE THE NORTHEAST ARE IN ‘USE’ ti theinajeh bailamcha’a hetthei khat chu ‘I’ for IPS/IAS/ etc hilou in ‘Indianisation’ tijoh inlaleu hen ngolthubuh polity a asah a Gamtum thum kasei thumho suhtangna ahi chu muchet ahin, ahi. Epihijongle gamdel lunggul sang hin tutadin gamven chu kigelle kati ahe. Phatkhatlai chutigel’a, tudin mun a deldi aphat cha’a, deltheilou a, chule, bolmasatdi bolmasalou’a anukhahding hojal a, amasa jong elaplel diuhi, kalungthaset napen ahi. Kakipah’e.
Posted on: Wed, 24 Jul 2013 07:11:10 +0000

Trending Topics



Recently Viewed Topics




© 2015