HOHA’A?? HOLI?? KE MA’U MAI EE MO EE…Luke - TopicsExpress



          

HOHA’A?? HOLI?? KE MA’U MAI EE MO EE…Luke 12:1-28 TALATEU. Koe tagata ‘oku fa’u’aki e me’a ‘e 3: Koe loto (pe laumalie), moe ‘atamai (pe ng ongo moe fakakaukau), pea moe nge’esi sino kakano. Koe nge’esi sino koe me’a ‘auha pea ta’e’aonga ‘o kapau ‘e mavahe e laumalie moe ‘atamai mei ai. Koe taimi pe ‘e mavahe ai e laumalie moe loto meihe nge’esi sino, ‘oku tau ui ia koe mate, pea te tau putu leva ‘o tanu e nge’esi sino koia. Hufaga he fakatapu, ka ‘oku fu’u too ‘etau fakamamafa he nge’esi sino, pea ‘oku tupu ai ‘etau tangi mamahi mo fgakalagilagi’I e nge’esi sino he ‘aho ‘oe putu, ka ko hono mo’oni kapau ‘e lii pe e nge’esi sino ia kihe tu’ugaveve, pe kiha loto luo ‘o tanu ‘oku ‘ikai hano toe kehekehe mo ha fu’u me’a faka’eiki lagilagi’ia, he ‘oku na ‘au’auga looua pe ‘o hoko koe efu kelekele, ka koe laumalie moe ‘atamai kuo fuoloa kaaliu pe ‘ene nofo atu ‘I hevani ‘ihe ‘aofinima ‘o Sisu, pe ko heli ‘ihe mamahi ta’engata. ‘Oku tau fa’a pehee ai he taimi ‘e ni’ihi ‘oku lagilagi’i a ha putu ‘oha taha koe’uhi koe ng ouau ka ko hono mo’oni koe koto me’a ta’e’aoga kotoa pe ia moe fkmole pa’anga fkmole taimi moe launoa he ‘oku ‘ikai ke lava ‘ehe ‘etau fklagilagi’I e sino ‘oe pekia ke ne ngaohi ai kita ke te mo’ui ma’oni’oni. Mole ke mama’o. IVI ‘OE ANGAHALA MO HOTAU NGE’ESI SINO. Koe’uhi koe Ivi ‘oe Agahala ‘oku nofo ‘I hotau nge’esi sino, pe kakano, ‘o ne faka’ai’ai ma’u pe hoto ‘atamai mo hoto loto ke fkhoifua’I ‘ete ngaahi holi, ‘oku faigata’a ai ke ngaue ‘ae Laumalie Ma’oni’oni ke liliu ‘ete mo’ui. Neogo e mafeia ‘ehe ‘Otua e me’a kotoa pe ka kuo Ne ‘osi fa’u e tagata ke ke fli tau’ataina pe ‘e muimui ki he ‘Otua pe ‘e muimui pe ia kihe angi, holi, moe fiema’u ‘a hono kakano. ‘Oku fakahaa mahino ‘ehe Tohitapu ‘oku ‘ikai pe ha momeniti ia ‘e loto tatau ai e Laumalie moe Kakano, kuopau ai pe kena fehagahagai ma’u pe ‘o fetaa’aki. Koe malohi pe fo’I ‘ae Kakano pe Laumalie ‘oku fkfalala pe ia he loto ‘oe Tangata pe Fefine koia. ‘Oku toe haa mahino pe foki ‘ihe Tohitapu ‘oku ‘ikai ‘ilo kakato ‘ehe tagata ia e me’a kotoa ‘I hono loto, ngata pe ‘ihe ‘Otua ‘oku ‘afio’I kotoa kotoa e migimgi’I me’a ‘iai. ‘Oku toe haa mahino pe foki ‘ihe ‘Ipiseli ‘a Paula ‘oku ‘ikai lava ‘ehe tagata ia ‘o pule’I hono kakano he koe fu’u ivi ‘oe Agahala ‘oku nofo ‘ihe kakano, pea ‘oku malohi ange ia ‘ihe ivi pe poto ‘oe tagata, koe ‘uhiga ia ‘oku ‘ikai ai lava ‘ehe tagata ‘o pule’I fkleveleva hono kakano. KO SISU Kalaisi TOKOTAHA pe he ‘univeesi te Ne lava ‘o ta’ofi e pule fkaoao ‘ae kakano ‘ihe tagata, ka he’ikai faifaiange pea haga ‘e Kalaisi ia ‘o tapuni’I e pule ‘a hoto kakano kae’oua kuo te tukulolo kiate Ia ‘o fie tuku ange kotoa hono fakalele ‘ete mo’ui kiate Ia. Koe taimi ia ‘oku fiema’u ai ke Fakatomala e tagata mo FIE tafoki mo’oni, pea tui ‘oku malava ‘e Sisu ke ikuna’I e fu’u ivi ‘oe Agahala, ‘aia ‘oku nofo ‘I hoto kakano. ‘Oku toki fakahaa’I leva ‘e Sisuu Hono fu’u mafi ‘I he’eNe huu mai ‘o liliu hoto loto mo hoto ‘atamai ke na lava ‘o talagofua kihe Laumalie kae ‘ikai koe Kakano. Koe Fanau’I fo’ou ia. ‘Oku toe mo’ui ai hoto laumalie ‘o ne fai tu’utu’uni ki he’ete mo’ui, pea faigofua leva ‘ete tau’I ‘o ikuna’I e fu’u ivi ‘oe Agahala ‘I hoto kakano he koe fu’u ivi ia ‘oe ‘Otua Mafimafi ‘oku ngaue ‘I hoto laumalie. KAKANO: Konga 1: Koe potutohi Luke 12 koe talatalaifale ia ‘a Sisu ki he’eNe kau muimui pe (fktokaga’I ange ‘oku ‘ikai kau ai e kau ta’etui ia). Ko ia kotoa pe kuo ‘osi FIE tafoki ‘osi mo’oni mei hono ‘ulugaaga mu’a ‘o fakafo’ou ‘ia Kalaisi, koia kotoa pe ‘oku fie anga tatau mo Kalaisi, koia kotoa pe ‘oku tui ko Kalaisi koe ‘Otua ‘ofa mo’oni, ma’oni’oni mo haohaoa, pea pule fakaleveleva, pea koia kotoa pe ‘oku ne tui ko Kalaisi tokotaha pe te ne lava ‘o liliu ‘ete mo’ui, koe fanau pe ia ‘ae ‘Otua. Sai, kapau leva koe fanau kitautolu, pea koeha leva e ‘Otua kia kita? Ko ‘ete TAMAI mo’onii Ia. Koe kakai tui kotoa pe kuo ‘osi Fktomala mo Fie tafoki mo’oni ko kinautolu pe ‘oku lau ‘ehe ‘Otua ko ‘eNe fanau, pea ko kinautolu pe tenau lava ‘o ui totonu e ‘Otua ko ‘enau TAMAI. ‘Oku tokolahi taha e kau lotu ‘I mamani he ng ‘aho ni ‘oku nau pehee pe ko ‘enau Tamai e ‘Otua, pea tokua koe Fanau kinautolu ‘ae ‘Otua, ka ‘oku hala ia mo ta’emo’oni kapau ‘oku te’eki ai kenau FIE tukuange ha fa’ahinga angahala ‘oku nau kei ‘efihia ai, tatau ai pe pe koeha , pe koe fkvahavaha’a, loto kovi, tono, ‘afugi, siolalo, pule’I ‘ehe ng holi fkkakano – tatau pe pe koe kai pe inu pe vala pe fkfotuga, ngutulau pe lau’ikvi’I tatau ai pe pe koe loi pe mo’oni, fiehaa, loto veiveua pe ta’etui ‘oku Mafimafi e ‘Otua mo Fkleveleva, vaihaka mo fkhekeheke, loto si’I mo ilifia kihe tagata pe me’a fakaemo’ui – he koe ta’efalala ia kihe ‘Otua, kaakaa, kaiha’a, loi, kapekape mo fklielia, … kapau ‘oku te’eki kete FIE situ’a mo’oni meihe ng me’ani, ‘e ‘ikai lava kete Tui mo’oni pea koia ai he’ikai lava kete Fanau’I Fo’ou pea koia ai foki he’ikai lava kete ui ai e ‘Otua ko ‘ete Tamai, pea he’ikai lava ke ui ai kita ‘ehe ‘Otua ko ‘eNe Fanau!!! Konga 2: Koe HOLI pe HOHA’A ‘ae tagata ‘oku ha’u pe ia meihe Ivi ‘oe Agahala, ‘aia ‘oku nofo ‘I hotau kakano. Koe fu’u ivi koeni ‘oku tau fa’a ui fknounou pe ia koe “Kakano”. ‘Oku tau toe ui pe foki e hotau nge’esi sino koe “Kakano”, hage ko hoto nima, va’e, ‘ulu, moe ha fua… Ka ‘oku ‘uhiga ‘etau talanoa koeni kihe Kakano koe Ivi ‘oe Agahala ‘oku nofo ‘I hotau sino kakano. Koe fu’u ivi koeni ‘oku ne feiga ma’u pe ke te haganaki tokanga ke fkai pe feau pe fktoli’a’I pe fkfiemalie’I e ngaahi fiema’u ‘a hoto Kakano, pe nge’esi sino, he ‘oku ‘osi ‘ilo lelei ‘ehe fu’u ivi ‘oe Agahala kapau te tau mahu’iga’ia hono feiga’I ke feau hotau kakano, te tau haga kehe ai meihe ‘Otua !!!!!! KOE TAUMU’A IA HONO FAK’ALI’ALI MAI ‘E SETANE E NGAAHI ME’A FK’OFO’OFA ‘O MAMANI HE ‘OKU NE ‘ILO’I LELEI ENATULA ‘OE FU’U IVI ‘OE ANGAHALA ‘AIA ‘OKU NOFO ‘I HOTAU SINO, TE NE UE’I KITAUTOLU KETAU TULIMUI HE NGAAHI ME’A FK’OFO’OFA KO IA PE NGAA MALIE KOIA, KE FKTOLI’A’I HOTAU KAKANO, pea ‘I he’etau fai pehee, tetau hoko ai koe ‘Otua pe ‘o’ota, pe ‘aitoli, pea koe FUOFUA FEKAU ‘AE ‘OTUA “KO AU SIHOVA KO HO ‘OTUA, ‘OKU ‘ IKAI HAKU TOE UA” PEA KOE UA ‘O ‘ENE FEKAU “’OUA NA’A KE TOE ‘AI HA TAHA PE ME’A ‘IHE ‘UNIVEESI KE HOKO KO HA TOE ‘OTUA, NGATA PE ‘IATE AU”!!!!!!!!!!! Vakai kihe fu’u poto kaakaa ‘o Setane!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! ‘Io, koe me’a lelei mo mahu’iga ketau fafaga e sino kapau ‘e fiekaia, ka ketau fafaga ‘aki pe e me’akai ‘oku totonu ke fafaga’aki, kae ‘ikai koe me’akai pe ‘oku te fiema’u…’Oku totonu ke te fafaga ‘aki e me’akai ka kuopau ke fkfuofua pe ke fe’uga pe kihe lava ‘o fai’aki ha ngaue kae ‘ikai koe kai pe kihe too ki lalo heheheh….Koe ‘uhiga ia ‘oku lau ai ‘ehe ‘Otua e fa’a kai koe angahala he koe taimi ia ‘oku tau fkhoifua’I ai e fu’u Ivi ‘oe Agahala ‘oku nofo ‘I hotau kakano – ‘OKU FUA’A E ‘OTUA HE’ETAU TOE TAUHI FKTU’I KIHA TOE TAHA KEHE TATAU AI PE ‘O A’U KIATE KITA, NGATA PE ‘IATE IA!!! He kuo Ne ‘osi totongi kakato ‘etau hia kotoa pea ko hotau SINO, ‘ATAMAI, MOE LAUMALIE ‘OKU ‘A’ANA IA…. Kapau te tau lau maamaalie e poitu Folfola koeni mo kole kihe Laumalie Ma’oni’oni ke ne vete mai ke mahino, te tau fktokaga’I ai ‘oku haga ‘e Sisu ‘o tuhu’I hagatonu mai e fehalaaki lahi ‘ae me’a ‘oku too ai ‘etau fkmamafa kapau tetau feiga ke fktoli’a hotau kakano, he koe tupu’anga ia ‘etau HOHA’A MOE HOLI. ‘Oku Ne fkhaa’I mai ai pe foki ‘oku lahi ange ‘etau haganoa hono feiga’I ketau tui vala lelei pe haa matamata lelei pe fotu mata’I tu’umalie pe poto pe ngali langilangi’ia pe lakaga ma’olunga , kae nglo ‘ia tautolu koe ngaahi me’a pe ia ‘oku toki hili mai kihe sino pea ‘oku ‘ikai hanau ‘aoga he kuopau ke li’aki kinautolu, ka ‘oku mahu’iga ange ketau tokanga’I e sino ke mo’ui lelei kae ‘ikai koe teuga lelei pe matamata lelei. ‘Io ‘oku mahu’inga e vala ma’a moe vala leeli mo e fotu fak’ofo’ofa mo maau mo ma’a ka ‘oku ta’e’aoga kotoa ia kapau ‘oku ‘ikai ke ma’a e sino. ‘Oku toe Ne Folofola mai ko kitautolu ‘oku tau hoha’a ange ke fafaga hotau sino ke mo’ui e nge’esi sino tokua ‘o mo’ui lelei mo mo’ui fuoloa, puli leva ai ‘ia tautolu koe nge’esi sino koeni kupou ke lii ia ki fa’itoka ‘o ‘au’;auga ai he koe veve pe ia , ka koe mo’ui ‘oku ta’emate mo tologa ‘ae mo’ui hotau laumalie, pea koe mo’ui ia ‘oku mahu’iga ke nofo ma’u ai ‘etau tokaga ‘o fafaga ‘aki ‘etau talagofua mo fklaulauloto ‘aho moe poo he’eNe FOLOFOLA MO’UI!!!! He koe hala ia kihe MO’UI TA’ENGATA!! FKMA’OPO’OPO: ‘Oku ke tui nai ‘oku ta’emalava ‘ehe ‘Otua ke kumi ‘ehe ‘Otua hato nofo’anga? Pe me’akai? Pe inu? Pe pa’anga ke fua ‘aki ‘ete ng kavenga? Pe kumi mai hato mali? Pea foaki mai ha’ate fanau? Pe fkhaofi kita mei heli? Pe fkhaofi ‘ete fanau meihe takihee’I ‘ae Agahala????? ‘Oku finagalo e ‘Otua ketau toe nofo hifo ‘o fklaulauloto he potu Folofola koeni ketau lava ai ‘o tui kiate Ia. ‘I he’etau falala kiate Ia, ‘e angi leva hoto laumalie e me’a ke te fai pea ‘I he’ete talagofua kihe Laumalie ‘oku Ne toki fkhaa’I leva ai Hono fu’u ivi, ‘one fai e ng mana fakaofo ‘I he’ete mo’ui, pea te ‘ilo leva ai koe ‘Otua ‘oku pule fkleveleva he ‘univeesi, kae mahulu hake ‘a ‘Ene fua pea huki ‘ene Fanau ‘o lehilehi’I, malu’I, fafaga, mo fkivi’I, lolotoga ‘etau tau moe ng ‘ahi’ahi pe faigata’a ‘oe nofo fkmamani, he ko’eNe fkgofua pe ia ‘e Ia ke hoko mai e ng sivi pe ‘ahi’ahi pe tesi pe ng me’a koia ke fkmalohisino’I’aki hotau sino ’atamai laumalie (ka ‘oku fa’a ui hala’I ‘ehe fanau ‘ae ‘Otua koe “faigata’a, palopalema, kavenga, mafasia, moe mamahi”), ketau tau’I ke ikuna’i’aki Hono ivi ketau fkutuutu ia ‘etau matu’otu’a fklaumalie, ketau ofi ai kiate Ia ‘o anga’I Sisu Kalaisi, he koe taumu’a fisifisimu’a taha ia ‘ae ‘Otua kihe fa’ahiga ‘oe Tagata- ketau hoko ‘o ‘ulugaaga tatau tofu pe mo Kalaisi... Koia ai, koe pila, kavenga, faigata’a, fatogia, me’akai, vala, kaa, nofo’anga, inu, ako, ngaue’anga, pa’anga, ngaahi maheni moe kaume’a, moe haa fua e ‘uu me’a ‘oe nofo koeni, KAPAU te te FIE TAFOKI mo’oni ‘o Fktomala pea li’aki hoto loto (‘aia koe fkogo ki hoto Kakano pe koe Ivi ‘oe Agahala ‘I hoto sino) ‘e huu mai leva e LAUMALIE MA’ONI’ONI ‘o ‘omai Hono fu’u ivi Mafimafi ‘o’ona na’e ‘ia Sisu ‘o ‘omai e fu’u ivi tatau pe kiate kita ke te lava ai ‘o ikuna’I KOTOA E ‘UU ME’A KOTOA koia ‘oku ne fktupu ‘ete hoha’a. Koe fktaataa, kapau te te hoge me’akai, kapau te te falala kihe ‘Otua, teNe lava pe ‘o fk’uha hifo e me’akai mei langi, pe te Ne fekau’I e loto ‘o hataha ke ‘ohovale pe kuo ne ‘omi ‘ete me’akai, pe te Ne fkfaigamalie’I mai ke ma’u ‘ete ngaue ke te ma’u ai ha pa’anga ke fktau mai’aki ‘ete me’akai ... KA ‘OKU ‘IKAI ‘AUPITO KE FINAGALO E TAMAI KE TE KOLE KIHA TAHA HA ME’A TATAU AI PE PE KOEHA (TUKUKEHE PE KAPAU ‘OKU TE ALEAPAU MO IA TE TE TOTONGI FKFOKI KAKATO) HE KO ‘ETE KOLEKOLE ‘OKU TE FAKAHAA’I AI (1) ‘OKU ‘IKAI KE ‘IAI HA’ATE TAMAI ‘I HEVANI (2) ‘OKU MASIVA PE PAKUPAKU ‘ETE TAMAI ‘I HEVANI (3) ‘OKU ‘IKAI KE PULE FKLEVELEVA E ‘OTUA ‘OKU TE LOTU KIAI HE ‘OKU ‘IKAI TE NE LAVA ‘O FAFAGA KITA (4) ‘OKU TE FKHAA’I HALA AI KOE TAMA KOLEKOLE ‘A SISU, MOE HAA FUA E ‘UU ME’A ‘OKU HAA KOVI AI MO NGALIVALE AI E ‘OTUA…. KETAU FKTOMALA MO EFIE TAFOKI MO’ONI, KATAU TOKI LAVA ‘O TUI KATAU FANAU’I FO’OU, KAE TOKI LAVA KETAU UI E ‘OTUA KO ‘ETAU TAMAI PEA TE NE NOFO LEVA KO HOTAU FKKAKATO, PEA KOE ‘AHO PE ‘ETAU ‘ILO’I LOTO KO ‘ETAU TAMAI KOE OWNER IA ‘OE ME’A KOTOA PE HE ‘UNIVEESI, KOE MOMENITI PE IA ‘E MOLE AI ‘ETE HOHA’A PE HOLI, KA TE TE LOTU FKFETA’I PE MO TATALI HE KO ‘ENE TAIMI ‘OKU HAOHAOA MA’U PE MO TAIMI TONU!!!!!!!!!!! ‘Oku ‘ikai mo’ui e tagata ‘ihe me’akai pe koe ng me’a ‘oku ‘ai kihe nge’esi sino, ka ‘oku MO’UI TA’ENGATA e tagata kapau te ne fie tafoki pea tui ‘o talagofua kihe ng lea kotoa pe ‘oku ha’u meihe fofonga ‘oe ‘Otua… ‘Oku ‘ia Kalaisi pe ‘ae Folofola mo’ui…‘Emeni. In Christ.
Posted on: Sun, 04 Aug 2013 14:26:10 +0000

Trending Topics



Recently Viewed Topics




© 2015