Kas ma olen liberaalne või konservatiivne inimene? Mulle alati meeldib mõtelda, et ma olen väga liberaalne ja elus edasipürgiv, vahel saan siiski teada, et see ei ole teps mitte nii. Meenub kümnekonna aasta tagune episood, kus püüdsin TÜ Spordiklubi nimel Ordist välja kaubelda välja kahte arvutit, et saaksime teha Tartu Rocki eelkäija, Tartu Delta lehekülge. Veame kihla, et te ei mäleta, millest see nimi, Delta, tuli ja miks? Jäägu see koduseks nuputamiseks teile ja kui tunnete siiski, et tetate, siis võite ju proovida ja oma teadmised kommentaariks vormida. Igatahes, astusin suht külmalt Ordi Tartu peakontri uksest sisse ja nõudsin pealikuga kokkusaamist. Endal jalg suht värises all. Sekretär juhatas mind juhataja juurde (hiljem sain teada, et ta siiski ei olnud juhataja, aga minusugusele nolgile ilmselt oli ta vääriline vastane) ja rääkisin loo ära, et vaja teha kodulehekülge Tartu kõige ägedamale korvpalli klubile, mida tuhanded fännid loevad ja elavad kaasa. Et me saaks seda teha on vaja Ordilt saada kahte arvutit. Kõrvalpõikena, see vajadus oli selgunud, sest olin aru saanud, et TÜ kehakultuuri arvutiklassis ja ka oma isa töö juures, TÜ Molekulaarbioloogia Instituudis, koodi kirjutamine häiris nii mind kui ka kõiki teisi, kes soovisid, et ma kiiresti arvuti vabastaks. Muidugi kasutasin ma pool tööajast ka sellest, et Napsteriga muusikat tõmmata – muide, paremat muusika allalaadimise programmi kui Napster, ei ole keegi siiani välja mõelnud tänapäevani – ja niisama Netscape’is juramisele. Ime siis, et mind arvutiklassidest välja ei tahetud kupatada. Igatahes, mu ristiretk Ordisse oli edukas ja me saime need kaks arvutit Ordist kätte ja nemad said 4,5 x 1 m bänneri TÜ Spordihoone seinale, otse “Kossu” kohviku vastasseinale. Ma ei julge kirjutada, mis võisid olla nende arvutite parameetird, aga suht kindle olin ma selles, et mõlemal oli peal suurepärane uuendus – CD kirjutaja, aga ka 3,5’’ disketiseade. Tol korral olin 100% kindel, et see peab olema ühel arvutil peal, “no matter what”. Arvuti operatsioonisüsteemiks oli ultrauus, tänaseks maailmas enimmüüdud, Windows XP. See arvuti, mis tookord sai välja valitud Ordist kärab tänase päevani. Elab oma tagasihoidlikku elukest Elvas, tädipoja Heiti juures, kui ta ei ole oma elupäevasid kogemata mulle teadmata moel lõpetanud. Tõenäoline, et ka temas olev disketiseade ikka töötab. Ja mul on alles mitu karbitäit diske, millel on programmid Windows 3.1, Dos 6.2, Norton Antivirus paleoliitikumiaegne version jpms Ma ei ole Meelis Pastakult uurinud, et kuidas käib selle eksemplari käsi, mis läks TÜ Spordiklubi tööarvutiks, aga tõenäoline on, et nad on selle juba läbi spordihoone akna Emajõkke visanud. Aga nüüd tänapäeva. Mida kõike olen ma õppinud sellest episoodist oma elust? Ilmselt mitte midagi. Miks? Sest täna pidin minema Euronicsisse, et osta töötegemiseks uut arvutit meie värskele projektijuhile Retele. Kuna nõudmised arvutile pole just kuigi suured, valisin ma odavama otsa mudelite hulgast. Lõplik valik langes ühele Compaq’I mudelile. Põhjuseks see, et see oli ainus neist, millel oli peal CD-DVD mängija. Aastad on läinud ja inimene ise on jäänud samaks. Pole kahtlustki. Ilmselt oleksin soovinud ka disketiseadet arvutile, kui see kuidagi oleks võimalik olnud.
Posted on: Fri, 27 Sep 2013 20:21:58 +0000
Trending Topics
Recently Viewed Topics
© 2015