Rally Estonia külastajate portree ühe turva silme läbi: Rahvastiku üldkoguarvust, kes rallit väisasid, võib 0,5% kanda erinevate piltnike ja meediaväljaannete esindajate kontole ja teine 0,5% intelligentsete külastajate kontole, kes tulid ka tegelikult üritust tõsimeelse huviga kaema. Ülejäänu moodustavad sõna otseses mõttes ossid ja ossipifid. Kusjuures viimatimainitutest olid paljudki raja ääres agarad oma õiguseid taga nõudma. Neid kahte viimast neandertaallaste alamliiki võis kohata seal erinevas vanuses- alates 20-ndatest, lõpetades 40-ndate ja enamate eluaastatega. Imbetsillsus teadupärast vanust ei küsi. Sellistel suurtel üritustel saab keskmisest eestlasest ja tema peaehitusest(ning selle sisemusest) üldjoontes suhtkoht reaalse ettekujutuse. Ning siis ei olegi midagi imestada, et meie poolt valitud poliitikud on sellised, nagu nad on, keskmine palk, elatustase, olmetingimused jne. jne. on inimestel laias laastus samuti sellised, nagu nad on. See peaks juba teada asi olema, et enne kiiruskatseid vähemalt tund või paar pannakse rada kinni- s.t. mingit läbisõitu kusagile poole enam ei toimu. Sellegipoolest oli mõlemal päeval isikuid, kes arvasid, et neil on tingimata just nüüd ja kohe vaja piirdelintidest läbi sõita. Olgugi, et sai eespool kirjeldet asja kõigile "lindinügijatele" viisakalt ja rahulikult selgitatud, lisaklausliga, et kas oodata või valida sihtkohta jõudmiseks mõni teine tee. Mõnele jõudis jutt kohale, enamusele aga pidi asja valjuhäälselt üle kordama. Tundub, et see on vist ainuvõimalik moodus selliste indiviididega rääkimiseks. Lintidega piiratud alal on ka omad põhjused. Loogiline on, et inimesed rajale ei kipuks. Kuid siiski oli palju neid, kes hoiatustest hoolimata ronisid vaat et lausa tee peale, et saabuvat rallikat näha. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui sai inimesi korrale kutsutud põhjendusega, et kui nad kohemaid ennast tagasi ei tõmba, siis pannakse katse seisma. Sellepeale kostust siit-sealt muidugimõista mingit möögimist, stiilis" mis ütleja sina sihuke oled siin" jne. Neid ütlejaid oli mõlemast soost. Vanus samuti ei mänginud rolli. Ei jäänudki muud üle, kui helistasin turvapealikule, kes edastas info rajameistrile ning kahe kiiruskatse vaheajal tuli ta vilkurite saatel kohale, et vaadata, mis jama see rahvas korraldab. Alles tema ütluse peale korjasid igasugused valjuhäälsed õllelörpijad ja muidu "kõvad mehed" oma egod kokku ja kolisid raja äärest ohutusse kaugusesse. Kahejalgsete loomade ohjeldamiseks piirdelinte paigaldades hakkas siit-sealt kostuma möginat mingisugusest "isikuvabaduse piiramisest" jne. Sellepeale ütlesin et "Sul on selja taga terve suur heinamaa, kus ei piira sind ja sinu nõmedat isikuvabadust keegi. Ruumi, kus istuda ja astuda, on küll ja jääb ülegi. Pole vaja ninapidi raja ääres passida. Kaugemalt näeb ka möödasõitvaid rallikaid." Muidugimõista mõjus see vastus nagu hane selga vesi. Nagu nendest rajaäärsetest kõõlujatest ja targutajatest vähe oleks, ilmus mingi moment ei-tea-kuskohast välja üks valge Toyota "länkar". Selle sabas kaks samat marki kastikat, milledel kastid puupüsti seisvaid(!) inimesi täis. Minu teada polnud sealsel heinamaal mingit sõiduõigust. Kui aga länkari uks lahti tehti ja oliver kruuda välja astus, siis oli asi selge, et kus juba mingit kivi- või vesipead koos on, sinna tuleb neid juurde. Ühesõnaga- "kõvad mehed" teevad ise omale reegleid. Neile sekundeeris mingi teine kamp, kes keerasid oma Hyundai dziibil tümaka põhja ning hakkasid ajaviiteks põllu peal ringi tiirutama, kapotiserval jalgupidi seistes ning A-piilaritest kätega kinni hoidev purjus oss kõige ees. Kuna alkohol pärsib reaktsioonivõimet, siis üsna varsti pudenes see "kapotikaunistus" selle dziibi pealt maha ja suur kaasa võetud eesti lipp koos temaga. Ei tea siis, kas ta jäi auto alla ka, või piirdus asi ainult kerge müksuga. Ausalt öeldes selleks ajaks mind enam ei huvitanud ka. Ise teavad, kuidas ja kuna oma elupäevad lõpetavad. Peaasi, et rajale ei ronita. Mingi moment hakkas see mõlemast soost purjus kingloomade lõugamine ja lämisemine ära tüütama. Koppvetikaks jooduid oli suht palju. Korraldustest on neil pohhui, enda järelt laga ära ei koristata, (mõned üksikud, kes seda tegid), pluss siis see üüratu maailmatarkus, mida kuuldavale tuuakse. Siis saigi pärast võistluse lõppu arutatud, et peaks mõndadesse strateegilisematesse kohtadesse panema lausa traadist võrkaia. Veel parem, kui see on okastraadist ja veel parem, kui seda okastraati läbiks elekter- noh, nii 220 ja 380 volti vaheldumisi(Tsiteerides klassikuid).
Posted on: Tue, 23 Jul 2013 14:52:42 +0000
Trending Topics
© 2015