Selamat sorre Hallo Kosmaos, siin Pontianak Me jalle maapeal kaimas ja tagasi Pontianakis, Laane kalimantanil. Vahepeal on palju juhtunud ning lihtsam on Agu Sihvka eeskujul koik ausalt ara raakida. Nadal tagasi panime siit tanu Petsi ennashavitavale uurimistoole (turistile vajaliku info leidmiseks peab siin koos kohalikega vorri tagaistmel liiklusse sukelduma ning mittemoslemitega olli ja moslemitega tundmatuid energiakokteile jooma vaid pyhendunuile avanevates urgastes) shared taksoga mingisse pisisadamasse maantee aares, et jouda yle vee Temajo saare nimelisse paradiisi. Sadamakortsis laks elu keema- valgeid toodi, allah on armuline. Kohe leiti inglist spiikiv noorsand, kes hakkas vahendama pakkujaid ja nende voimalusi. Saarel olevat vaid mahajaetud kalurikyla ja vaid 1 koht, kus oobida. Leppisime kokku, et votame paadi ja soidame yle, eks kohapeal vaata, kus ja mis. Enne merele minekut aga kutsus tolk meid oma vanaema koju, kus kogu suguvosa juhuslikult koos. Age, koik vaatasid superbaikide GP-d, soime- joime seal meiegi, raakisime koigile, kui kaugelt tuleme, KUI kylm meil on ja et aeg ajalt saab Eestis ka mere peal kaia. Ja loomulikult pildistamine, koigiga eraldi ja kogu suguvosaga koos. Lahkusime peaaegu sugulastena. Saarel vottis meid vastu tore kaluripere, kes valvas (mitte ei majandanud) raamas, mahajaetud ja lagunemise loppfaasis olevat kunagi hiilgeaegu omanud toelist resorti. Kuid puant oli luksust ohkuvas hinnas, mis seal 1 bangalo kasutamise eest taheti , see oli vorreldes Indoneesia keskmisega (mitte Euroopa voi Eesti) nii mystiline ning selle eest pakuti sisuliselt mitte midagi. Koik mis polnud majas, selle tubades voi koogis voi pelleris veel taielikult rivist valjas, oli jahitulevikus sellks kindlasti saamas. Samasugune resort oli saarel veel teinegi ning kummalisel kombel oli sellega sama lugu. Mis seal juhtunud oli, miks sellised hooned maha jaeti, miks neid ei remandita. Kyllap oli ariplaan pehmelt oeldesa vildak, voi selle teostus. Me isegi ei tahtnud neisse tubadesse siseneda, raakimata magamisest. Parast emotsionaalset kauplemist molemilt poolt omas keeles, kate, kirja-, kehakeele ja miimikaga, loime kaed 3-ndikuga kysitust ja saime vastu oiguse oobida bangalo verandal, kasutada jalajaljepeldikut ja kopslemisvoimaluse (suur suvaline veenou, vesi ja kopsik, asendab aasias tihti dusshi), keset sipelgaid, termite, oohaali ja mere- ning palmide kohinat (seda teist kohalikku palmikohinat jalle ei saanud, perekond moslemid ju). Paljunainud turistidena polnud probleemi, matid, kotid, saasevorgud, moningane sook kaasas. Vesi tuleb mae otsast puhtana ja peremees kinkis gaasipliidi kasutamise. Pikema puhkuse asemel palusime paadimeestel meile ylehomme jarele tulla. Saar iseenesest ilus ja tyhi. Korvalresordis vaid veel 1 habetunud vanamees, elamas sellest, mis kookospalmid ja meri annavad. Inimtyhjad imekaunid liivarannad. Soime meiegi oma kiirnuudleid ja joime palmi otsast nirisevat kookospiima peale, jalutasime, korbesime, ujusime, snorgeldasime. Jatkasime samas suunas, maale joudnult vaatasime maanteel kysivalt ringi ja voilaa, juba sebitakse meile taksot. Mina naiivse turistina arvasin, et oskan ka ise haaletada ja saingi enne vahendajat auto. Kuid allah on armuline siiski vist vaid moslemitele (akki hakkaks?) , seega sai isehakanud vahendaja minu peatatud takso juhilt enda saamatajaanud tulu siiski katte, nagu siinne kirjutamata seadus (Koraanis?) nouab. Uus sihmark Sinkawangi linn (kus enamus rahvast hiinlased), sealt aga Lemukutan ja Randayan saared. Et leida uus paradiis. Ja esialgu tunduski, et paradiis on saabunud hiinlaste restorani naol, sest nii suus sulavalt polnud ma seekord Indoneesias veel syya saanud. Ja juurde sai, KYLMA olut! Oo, Allah akbar! Sukeldusime Petsiga eraldi uurimistoosse teemal, kas ja kuidas ning millistel tingimustel saab uude paradiisi, silmatiiril terendavate saarteni. Mina laksin turismiinfopunkti otsima, Pets rahvaluulet ja regilaule koguma. I-punktiga on siinses maailmaosas tihti nii, et kui ta olemas on, ei ole sellest mitte keegi midagi kuulnud voi kui on kuulnud, ei tea, kus see on voi kui teab, kus see on, siis on vahest nii, et seda seal pole ega pole ka kunagi olnudki. Voi kui see seal kunagi ka oli, siis ei tea keegi, kus see nyyd on. Voi kui teab, siis sellest uuest kohast algab ylevalpool kirjeldatud ring uuesti. Ja vahel leiab ka onneliku lopu. Minuga seekord nii juhtuski, parast abivalmi kullassepapoe parija vorri tagaistmel veedetud 2 tundi ja linnale 2 ringi pealekerimist (siia alla kais ka tema ja oe kodu naitamine, mis molemad vaarisid kullapoodide keti tulevasi omanikke), leidsime me I-punkti mingist valitsusametite hoonest. Vasinult, kuid onnelikeina saime teada, et keegi 7-st vormi kandvast tootajast minu kysimustele vastata ei oska, kyll aga leidis 1 neist telefoni abil oma tuttava, kes teadis tapselt, kus, millal, kuidas ja kui palju … Juba vanarahvas raakis, et argu olgu sul 100 rubla, vaid piisab ka 100st tuttavast. Muuseas, syda tilgub verd, valjas hyyab minareti otsast elektrooniline imaam ja kutsub lauldes ristirahvast peole, tana algab moslemite uus aasta, igasugu tseremeooniad ja pidustused … ja mina istun siin, internetiurka meeter x meeter boksis … aga siis jaaks see ka kirjutamata, parast ei viitsi ja pole jalle aega. Oomajaks valisime hotelli Pasir Panjang biitsil, homsele lahtesadamale lahedal. Minu 2009 Lonely Planetis yleskiidetud 2st ainsast Laane-Kalimantani liivarannast yhe. Reaalsus oli see, et saime kehvema ranna, kui naiteks Pirita, boonuseks palju mustema, prahist ja uksetaguse voi oma elamise ymbruse koristamisest raakimine ei ole siin isegi kohane. Oli esmaspaev ja rand inimtyhi, soogikohad suletud, kuid yhtlase prahikihi olemasolu naitas nadalavahetuse tormilist kaivet. Aga randu on siin palju rohkem, kui 2. Hommikul sadamasse ja paadile, ja nagu vanasona ytleb, iga asi tuleb oigel ajal voi natsa hiljem, sattusin sadamas, samal ajal, kui sobrad provianti kokku ostsid, inimese otsa, kes helistas vajalikule sobrale, ja see lubas meile saarel nii oomaja kui ka koik, mis hing ihaldab, ara orgunnida. …. Aga nyyd enam ei kannata, prioriteedid loksusid paika, lopetan siin ja torman ohtusesse Pontianakki, islamimaailma uut aastat vastu votma, akki homme jatkan ja siis juba Jakartast. Kui tana kylma olut saab, siis elame yle. Selamat Jalan
Posted on: Mon, 04 Nov 2013 12:11:44 +0000
Trending Topics
Recently Viewed Topics
© 2015