Lühike kommentaar enda sõidust ja muljetest. Reedel kl 19 stardiks jõudsin täpselt valmis seada ning grupp alustas ettenähtud ajal. Ilm oli ilus, prognoos veelgi parem....kuid ärevaks tegi minu jaoks eesootav soe öö. Söögikordi oli ettenähtud 4. Minu plaan oli läbida kuni hommikuse pausini sama komplekti riietega, siis vahetada absoluutselt kõik seljas, jalas ja peas olevad asjad uute vastu ning vajadusel veel kl 10 pausi ajal Hüpassaares kuivad riided selga saada. Stardist kuni Aegviidu pausini võtsin rajale kaasa ~1,5 L vedelikku, 2 Sponseri "hambapasta" geeli ning 3 borni tabletti. Kõik tarbisin ka ära. Aegviidust Paluküla toitlustuseni oli aega 6 tundi, kuhu haarasin kaasa juba seljakoti 1,8L Camelpackiga + 3x0,5L pudelit, 3 Sponser "hambapasta" tuubi, 3-4 Borni tabletti, 2 võileiba, natuke juustu Aegviidu toitlustuses suutsin lennult haarata 1 munavõileiva, paar kohukest, RedBulli, hapukurki, CocaColat ja vett. Õnneks olin pärastlõunal kupatanud sisse paraja portsu hiinakat, mis arvatavasti toitis mind kuni hommikuni. Hommikul kl 6 Palukülas sain kiirelt 5 pisikest teelusikat sooja matkatoitu, paar kohukest, RedBulli, CocaColat ja võibolla oli veel midagi. Seljakoti jätsin maha, kuid rajale haarasin kaasa jälle 1,5L vedelikku, 1 võileiva, 2 Sponseri tuubi, 3 Borni tabletti. Jälle kulutasin vist enamuse ära (väsimuse tõttu on mälu lünklik:). Kl ~10 ajal Hüpassaares tankisin 0,2L jogurti, 1 võileiva, RedBulli, Coca, paar kohukest ja vääga maitsva rabarberi koogitüki. Rajale kaasa 1,5L vedelikku, 2-3 Sponser tuubi, 3 Borni tabletti. Kl ~15+ ajal Kilingi-Nõmmel jäi ainult pudelid täita, süüa vist midagi ei võtnud. Raja viimasele kiiruskatsele 1,5L vedelikku, 2 Sponser tuubi, 3 borni tabletti. Kokku kulus oletetavasti ~21 peale ~11-12L erinevat vedelikku, hulga geele ja energia tablette, kohukesi, võileibu. Tarbisin nii PowerBari, kui Borni pulbritest segatud jooke, puhast vett, RedBulli, Coca Colat. Oli hetk hommikul enne Paluküla, kus ~3,5L vedelikku otsas oli ning haarasin juba rabajärvest vett, kui Rait aitas välja ja andis oma pudelist poole ära. *** Õhtune soe ilm aga tegi juba esimese riiete komplekti läbimärjaks ning öö ei toonud soovitud jahutust, mistõttu ligunesin esimese komplekti riietega ~11 tundi. Kõrvemaa liivased rajad ning higisool lihvisid tagumikku nahka ning hommikusse söögikorda kl 6-ks jõudes oli tunne, et istun süte peal. Raja esimene ots, kuni Aegviidu söögikorrani kl 00:00, kulges huvitaval, künklikel männimetsa radadel, kus aina pimenev õhtu põnevust tõi. Vahepeal tegi Tanel tempot, nagu Samsungi etapil ajaks kohta taga. Mõtlesin, et kui niiviisi jätkame, siis söögikordade aegasid tuleb korrigeerida ja lõpetame tunduvalt kiirema ajaga. Kihutava Taneli hoogu hoidis ohjes Marek, kes võttis asja rahulikult (kahjuks ülejäänud grupi jaoks liiga rahulikult), mistõttu jätsime Aegviidus tema ning Gveni ja Reinuga (kes plaanisdki ainult Aegviiduni sõita) hüvasti ja startisime pimedusse juba 9-kesi. Hiljem kuulsin, et Marek sõitis Aegviidust rattaga tagasi koju Teine osa sõidust kulges läbi öö ning lõppes toidupausiga kl 6 paiku Palukülas. Läbi öö kerisime erinevatel rabas kulgevatel laudteedel, kõndisime pikalt tihedas metsas, tervitasime rahvamasse Paunküla veehoidla ääres ja kõndisime veel pikemalt rabas ja selle olematel laudteel. Laudteedel sõitmine muutus iga km-ga aina lihtsamaks ning kasvasid kiirused ja pinge mitte eksida. Palukülas saime Aivo näol juurde värsket verd - sääskedel, parmudel ka laiem valik. Olgu siinkohal etteöeldud, et järjekordsel laudteel suutsin hommikul siiski esijooksu kahelaua vahele kinni sõita, rattaga koos külili vajuda nii, et väidetavalt esijooks vahepeal 90 kraadises murdes oli. Lasin rattast lahti alles siis, kui kuulsin kurja kuulutavat susinat. Muidugi ei olnud laudade vahelt pääsenud esijooksu seisukord enam endine (pehmelt öeldes) ning tekkis korraks kartus, et sinna rappa mu sõit läkski. Kuid siinkohal meenus, et kui jooksu kiiresti kohe tagasi proovida painutada, peaks suurem hull olema päästetav. Niisiis, esijooks alt ära ja usaldasin selle filigraanse töö, meiega hommikul ühinenud Aivole. Paar tugevamat põlvega surumist ja voilaa, jooks oli 98% ulatuses taastatud ning isegi õhk jäi sisse. Uhhh. Tänud sulle Aivo Siit edasi algasid kruusateed. Minu plaan oli kuni hommikuni ennast mitte näidata, rahulikult kulgeda teiste jälgedes ning siis, kui jõudu on, tasapisi tööd tegema hakata. Kahjuks aga tegi "sütel" istumine murelikuks ning seadis edasise sõitmise üldse küsimärgi alla. Jakobsoni talu juures kulgeva "Sakala tee" läbisin enamalt jaolt püstises sõiduasendis. Kõigele lisaks hakkas ka vihma sadama. vahepeal olin manustanud juba paar valuvaigistit :S, mis õnneks valu väheke leevendasid. Hüpassaarde jõudsin otsusega, et veel on vahetada viimane kuiv komplekt riideid, veel võtta valuvaigistit, veel määrida hõõrdunud kohti ohtra kreemiga ning proovida edasi. Kui lubab siis lubab, kui ei, siis tuleb alla anda ja autosse istuda Lubas. Küll mitte vabalt, kuid siiski andsid valuvaigistid mingi leevenduse, uued riided parema (enese)tunde. Lisaks oli esialgne plaan toiminud ning tundsin lõunaks, et jalgades on jõudu küllalt, et tööd tegema hakata. Hüpassaarest Kilingi-Nõmmele möödusid kohati elu pikimaid sirgemaid kruusateid läbides. Töö vahetuse ajal tundusid need lõptutud ja tohutult igavad Kuid siis tuli asfalt Mmõnus. Tagumik sai kergendust ja kiirused kasvasid. Päike lämmatas kesksuvise kuumusega Kilingi-Nõmmele jõudes. Kosutav joogipaus. Pudelid uuesti täis ja tuld! Tuul oli soodne, Ikla oli nii lähedal (~70km vist). See ju "kiviga visata". Väike ekskursioon (küll tahtmatu) Kilingi-Nõmmel ning kui kompassil õige suuna uuesti ette saime, siis ei peatanud enam miski, isegi Viljar Haava olematu jõud jalgades, ei pidurdanud meid viimasel 15-10km-l Alustame koos, lõpetame koos. Kokkuvõtteks.....raja esimene pool kuni Palukülani oli vahelduv ning pakkus huvitavaid radu. Sealt edasi olid kiired ja kohati igavad kruusateed. Metsas ei kohanud mitte ühtegi metslooma (ju siis oli seltskond piisavalt kärarikas). Päiksetõus rabas on (mitut)miljonit väärt Pärast parmu hammustust tunned ennast kaalult kergemalt. Kui oled väsinud, ära laudteel rattaga sõida. Metsaalused on kesksuvel sarnased troopiliste vihmametsadega. Munavõileib maitseb hästi. Nii pikal sõidul on kasuks pehmemad rattakingad. Aivar
Posted on: Tue, 25 Jun 2013 09:50:56 +0000
Trending Topics
Recently Viewed Topics
© 2015