Järgnevalt Nabala Kohalike Kobraste Rahvaliiga debüüthooaja kokkuvõte nimedes ja numbrites. Kokku oli meil Rahvaliigas 9 mängu, 5 võõrsil ja 4 kodus. Üheksast mängust saavutasime 2 võitu (mõlemad võõrsil) ja 7 kaotust. Võitsime mõlemat Loo võistkonda, FC Tiigrid Fännklubi 5:1 ja JK Kirju Minevik 4:3. Hooaja suurim kaotus tuli Oru ja Tre Ühendmeeskonna vastu 2:9, selles mängus oli ka meie hooaja kehvimad 15 minutit, kui seisult 1:1 lasime lüüa endale 7 vastuseta väravat. Rohkem suuri allajäämisi ette ei tulnud, vaatamata kaotustele olid ülejäänud mängud võitluslikud ja pingelised peaaegu lõpuni. 4-väravaline kaotus tuli vastu võtta Kiili JK ja Padise valla vastu, 3 väravaga võitsid meid Saku Sporting ja FC 1993 Raasiku Joker. Kõige pingelisemad ja meie poolt ka parima mängupildiga olid hooaja esimene ja viimane kohtumine, mõlemad kodumängud, kus lõpuks tuli siiski mõlemas kohtumises vastastele 1 väravaga alla vanduda, vastasteks Anija United ja FC Valge Poni Trahter. Kahe mängu suur erinevus seisnes selles, et esimeses mängisime lõpuhetkedel maha kaheväravalise eduseisu, teises aga võitlesime viigiseisu välja kaheväravalisest kaotusseisust, kuid vastased lõid lõpus siiski ühe värava lisaks. Üldine väravate vahe sel hooajal meie poolt vaadatuna oli 27:45, ehk siis keskmiselt lõime ise mängus 3 väravat ja vastased 5. Kokkuvõttes andis see meile 10 meeskonna hulgas 8. koha. Meeskonna konkurentsitult parim väravalööja oli Kaidu 11 tabamusega (mees lõi väravaid praktiliselt kõikide kehaosadega) Villu lisas 5 väravat (super resultatiivsus kaitsemängija kohta), Erki ja Mihkel kumbki 3, jala said valgeks ka Renar, Tarmo, Aron, Ott ja Lauri. Ülejäänud meestel avahooajal veel skoori teha ei õnnestunud. Eraldi tuleb esile tõsta muidugi meie 13-aastast väravavahti Daniili. Tema tegutsemise kohta väravas võiks muidugi terve raamatu kirjutada. See mees oli meeskonna üks säravamaid tähti, enne hooaja algust ei osanud keegi temast suurt midagi arvata, kuid juba avamängus näitas mees, et tegemist on tõeliselt andeka väravavahiga. Lugematutel kordadel hoidsid tema supertõrjed meid mängus ja päästsid halvimast. Eks tulevik näitab, aga sellest mehest võib saada veel midagi väga suurt, kui külm enne jaanipäeva ära ei võta. Üldjoontes võib hooajala hindeks anda tubli viie. Enne hooaega panime eesmärgiks hakata taas üle mitme aasta Nabala poistega regulaarselt jalgpalli mängima, registreerida end Rahvaliigasse ja saavutada hooajal vähemalt üks võit. Need eesmärgid said ilusti täidetud, suuri äralangemisi hooaja jooksul ei olnud, enamasti käidi trennides korralikult kohal ja mängudel sageli isegi korralikumalt. Hea meel on selle üle, et meeskonnaga liitus mitmeid mängijaid, kellega alguses arvestada ei osanudki. Mihkel, Andres, Erki, Aron, Ott, Heikko - suur tänu teile, olite meeskonnale tugevaks täienduseks. Kahjuks oli ka mehi, kes erinevatel põhjustel ühtegi mängu kaasa ei teinudki või kadusid hooaja jooksul kuhugi ära, aga see selleks - kõik on sajaprotsendiliselt vabatahtlik ja igaüks teeb enda jaoks õiged valikud ise. Loomulikult tuli ka negatiivseid momente ette hooaja jooksul, aga las need jäävad minevikku. Eraldi tuleb muidugi tänada ka meie fänne ja toetajaid, te olite terve hooaja fantastilised! Täname kõiki, kes mingil moel andsid oma panuse meie hooaja õnnestumisse. Ja teid oli tõeliselt palju! (publikurekord ühel mängul oli 52 inimest, super number!) Alustades igaühega, kes ei pidanud paljuks meid mängudele toetama tulla, lõpetades inimesega, kes aitas mul mängude protokolle arvutisse skännida, et need hiljem Eesti Jalgpalli Liitu saata. Hooaja lõpus pidasime meeleoluka ja rõõmsa peo maha Saunapunktis, kuhu olid oodatud kõik Kobraste mängijad ja toetajad. Osavõtt oli meeldivalt rohke, kuigi kahjuks osad mängijad ei saanud peol osaleda. Mängijad ja fännid üheskoos valisid ka anonüümselt hooaja parimad 11 erinevas kategoorias. Parim mängija - Kaidu Liiv Parim ründaja - Kaidu Liiv Parim väravavaht - Daniil Koroljov Parim kaitsemängija - Villu Kivimäe Suurim üllataja/eneseületaja - Ott Tahk Vihaseim Kobras - Meelis Loosaar Võitluslikeim/võidujanuliseim Kobras - Lauri Mänd Parim noormängija - Daniil Koroljov Väljapaistvaim/tulihingeliseim fänn - Rainer Põld/Merle Ruutopõld (auhind läks jagamisele) Kobraste suurim sõber - Kaupo Kütt Ilusaima värava autor - Villu Kivimäe Selline oli inimeste ühine arvamus ja edasikaebamisele ei kuulu, palju õnne kõigile veelkord! Loodetavasti jäid kõik peoga rahule. Peol sai mõeldud ka juba järgmise hooaja peale, mõtteid ja ettepanekuid oli väga palju, neid jõuame tulevikus arutada veel küll. Terve hooaja kestel öeldi mulle isiklikult ja terve meeskonna kohta väga palju häid ja tunnustavaid sõnu väga erinevate inimeste poolt. Täname kõiki tunnustuse eest, kahtlemata oli tegemist väga õnnestunud "projektiga" ja see annab palju jõudu teha tulevikus asju veel paremini, mõtetest õnneks puudust ei ole. SUUR TÄNU KÕIGILE! VIVA LA BEAVERS, ELAGU NABALA! Suvi on aga läbi saamas, õhtud on juba pimedad, kured lendavad varsti lõunamaale, karu kogub veel viimast talverasva ja kaugel pole ka aeg, kui taaskord tuleb tihasele pekki hakata panema. Kobrastele aga tuleb see talv teisiti, Koprad lähevad sooja ja valgesse Kiili Spordihoone saali trenni tegema, et kevadel juba palju paremad ja tugevamad olla. Saaliliigat veel mängima ei hakka, kuid mõned sõpruskohtumised ja võib-olla ka turniirid üritame sisehooajal kindlasti kaasa teha. Kohtumiseni! Koprad on tugevad, kiired ja vihased. Vastased on nõrgad nagu hiired ja tihased. Kopra hambad säravad, Löövad palju väravaid! Nabala rahvaviis (võib laulda endale meelepärase viisiga).
Posted on: Thu, 19 Sep 2013 19:28:26 +0000
Trending Topics
Recently Viewed Topics
© 2015