Seda vaataks kohe veel ja veel ja veel ja veel... Aastatetagune tuhast tõusmise rekord 24:0 ajalises dimensioonis ca 5:40 jooksul jäi küll napilt püsima, aga numbritest palju olulisem on emotsioon, mille meeskond pöidlahoidjatele mängus Prienaiga pakkus. Ja see emotsioon oli vägev! Justkui vana hea Rock aastatest 2007-2008 oleks ühtäkki tagasi platsil olnud! Jah, ka toona polnud Rock kaugeltki nii kvaliteetne meeskond, et võidud Leedu paremikku kuuluvate klubide üle olnuks harjumuspärased ning iseenesestmõistetavad, ka siis kõikus meie mäng päris palju üles-alla ja tihtilugu oli pusimist üksjagu, et tugeva vastasega sammu pidada, aga toonast Rocki iseloomustas just nimelt võitlusvaim - see, mis tundus vahepealsetel aastatel kaduma läinud olevat. Just Rocki tunti kui meeskonda, kes ei andnud alla ja võitles end välja nii mõnestki lootusetuna tundunud august, kes tuli järgi ja murdis ise paljud kõvad vastased lõppudega. Nüüd siis lõpuks, kuus aastat hiljem, nad tegid seda taas ja tõestasid, et suudetakse küll, kui vaid tahetakse - ka praeguses koosseisus aastal 2013 on see võimalik! Kui esimene veerandaeg ei tõotanud tartlastele midagi halba ja see võideti vahetusest mängu sekkunud Augustas Peciukeviciuse sooloetteaste järel 17:14, siis teisel hakkas juhtuma - kaitse logises eelkõige just korvialuses tsoonis, kate-kattest vahetused ei toiminud, enda visked ei kukkunud enam kuidagi korvi ja minuti jooksul vahetult enne poolajavilet said üksteise järel vigastada kohtunike vaikival nõusolekul Marek Doronin ning Janar Talts. Tõsi, Mareki vastu tehtud viga söandati küll ära vilistada, aga üldiselt olid kohalikud vilepillimängijad võtnud vist avapoolajal nõuks jällegi Rockile ära teha - igal juhul leedulastele terve poolaja jooksul vilistatud 4! viga tundus päris füüsiliseks läinud mängu juures juba täiesti haiglase külalistele pugemisena, mille peale ka saalis olnud publik korralikult leili läks. Poolajaks juhtis teise veerandi 24:14 võitnud Prienai juba tulemusega 38:31 ning Rocki seis näis päris hapu olevat, sest lisaks kõigele valitses ka teadmatus selles osas, kas Marek ja Janar enam platsile naasta saavadki. Äsja niigi tsentrist ilma jäänud meeskonnale tähendanuks veel kahe korvialuse mehe välja langemine uut ikaldust - tagamängijate põuast üle saanuna kohe uus jama korvi all. Teise poolaja alguses selgus, et vähemasti Janari puhul oli tegemist olnud õnneks ajutise šokiga ning suvel pika treening- ning võistluspausi tinginud põlvesidemed sedapuhku uuesti ei läinud - mees tuli kohe algviisikus platsile ja silmas pidades peatseid uusi kohtumisi eurosarjas võis vähemasti tema osas kergemini hingata. Selga või puusa põrutanud Marek rohkem platsile ei naasnud, tema saatus selgub ilmselt lähipäevil. Loodetavasti midagi päris katki ei läinud. Paraku vaatamata Janar Taltsi platsile tagasi tulemisele Rocki mängupilt kolmandal veerandil oluliselt ei paranenud. Vahe saadi kohe teise poolaja alguses korraks küll 4 punkti peale, aga sellega asi ka piirdus ning kuigi leedulased ladusid ka ridamisi mööda kolmeseid ja pakkusid võimalust Rockile järgi tulla, siis meie mehed sellest paraku kinni haarata ei suutnud ning hoopis vastased hakkasid mitmete ründelauapallide toel uuesti eest libisema. 3. veerandi lõpuks oli vahe kärisenud juba 13 punktile - ei midagi võimatut, aga Rudupis ei paistnud ka olevat papist poiste võistkond. Ka viimase veerandi esimesed kolm minutit ei tõotanud kodumeeskonnale mitte midagi head, sest ise eksiti ridamisi visetel ning vastukaaluks lasti leedulastel end kostitada veel paari valusa kolmesega, mille tulemusena kärises 6:20 enne lõppu vahe juba 18-punktiliseks. Kõik näis olevat tehtud, sest 34 minutit platsil nähtut viitas pigem eurosarjas saadud ülisuurele võidule järgnenud pingelangusele kui keskendumisele antud mängule ja ei andnud tõttöelda õrna lootustki, et sellest miinusest enam loetud minutitega välja võidaks tulla. Mis klõks meeste mõtteist aga sel hetkel läbi käis, seda ei tea ka meie sõber hea - hobene, kel suur on pea. Igatahes kargas järgmisel rünnakul järjekordse Joosep Toome mööda pandud kolmese järel endast pool pead pikemate leedulaste vahel ründelauas Tanel Kurbas nagu vedrudel ning sai hullu töövõiduga kolmandal katsel palli läbi rõnga. Sealt edasi hakkas nelja mehe esituses pihta selline show, mida Prienai mehed Moskva rändtsirkusesse piletit otses ka naljalt ei näeks - järjepanu tabasid kolmesed Timo Eichfuss ja Tanel Kurbas, Augustas Peciukevicius tormas ringi nagu noor tuul ja lõi teravust, Janar ja Timo võimutsesid lauas ja mis peamine - kaitse sai ühtäkki niimoodi pidama, et vastane ei suutnud enam kuidagi palli läbi rõnga saata. Rock tegi Prienai vastu 6 minutiga 23-3 vahespurdi ja läks viimasel minutil vabavisetest juba ise juhtima 71:69. Seejuures panid nii Augustas kui Gert kumbki mööda ühe viske, mille tulemusena jäi leedulastel veel mängida väga pikk rünnak ja võimaliku kolmese korral oleks võinud saada seegi kord valusa 1-punktilise kaotuse. Seekord oli korvpallijumal aga õiglane ning nagu sel aastal juba kombeks - võidu saab ikka see meeskond, kes lõpus paremini mängib. Prienai suutis küll viigistada ja mängu lisaajale viia, sest Janar Taltsi pöördelt ja võrdlemisi kaugelt tehtud vise enam korvi ei kukkunud, aga see, mis normaalaja lõpus tegemata jäi, sai kuhjaga ära tehtud lisaaja lõpus - Janar otsustas, et mis visates ei lähe, see tuleb kinni lüüa ja surus viimasel rünnakul palli pealt. Tõsi, ka seal mängis Rock veel igaks juhuks pöidlahoidjate närvidel, sest pall vajutati pealt sisse ja mäng näis tehtud, kuid tegelikult jäi Prienail rünnakuks veel tervelt 3,3 sekundit, mille jooksul üks rohesärk suutis hea mitu sammu üle keskjoone silgata ning veel viskegi sooritada täiesti tabatavast kaugusest. Õnneks polnud selle mehe nimi Tanel Sokk ja ülimagusa lisaajavõidu 81:79 sai sellega meeskond, kel nimeks on Rock. Nüüd vähemasti ei saa enam keegi öelda, et Balti Liigas suudame me ka ainult Valgat võita! :)
Posted on: Sun, 24 Nov 2013 13:06:26 +0000
Trending Topics
Recently Viewed Topics
© 2015